Toidulisandid - see maailm on tõeliselt kirju ning saadaval on väga palju erinevaid. Neid müüakse alates apteekidest kuni toidukaupluste ja e-poodideni välja ning sageli jäävad silma suured lubadused, mis nendega kaasas käivad. Paraku pean ütlema, et toidulisandite turg on Eestis üsnagi reguleerimata. Mida see tähendab? Toidulisandeid võivad müüa põhimõtteliselt kõik, kes sellest Põllumajandus- ja Toiduametit teavitavad ja nendelt loa saavad. Loa saamiseks aga on tarvis esitada preparaatide nimekiri ja nende koostis. Sisuliselt kontrollitakse, et koostises ei oleks keelatud aineid. Kuid see kõik toimub teoreetiliselt ehk siis toidulisandid ei ole päriselt kuskil laboris analüüsitud. Samuti ei testita enamike preparaatide imenduvust. Ja kui palju mingit toimeainet nendes on, keegi täpselt ei tea. Kui on vähem lubatust, saame lihtsalt kalli uriini, kui rohkem, võib saada kahjustada meie tervis. Viimase osas on maailmas päris mitmeid kurbi näiteid. Vahepeal küll PTA teeb pistelisi kontrolle, kuid arvestades laia valikut, on see ikka üliväike hulk.
Seega ma tahaksin selles osas kõigile midagi südamele panna - kõigepealt mõelge läbi, miks te midagi võtta tahaksite ehk siis oluline oleks teada, mida üldse võtta oleks vaja. Ma ei soovitaks kunagi tarvitada palju erinevaid toidulisandeid lihtsalt niisama, igaks juhuks. Eriti igasuguseid multivitamiine. Osad mineraalained on konkureerivad ja võivad tegelikult takistada imendumist. Samuti, kui midagi saabki liiga palju, siis see samamoodi segab millegi muu imendumist ja viib mikrotoitainete tasakaalu organismis paigast. Multivitamiinid on alati populaarsed olnud, kuid uuemad lähenemised isegi pigem ei soovita neid. Kuid selles osas on veel siiski vastandlikke arvamusi.
Seega selleks, et toidulisandeid võtta, peaks teadma, millest üldse puudus on. Kõige täpsema vastuse selles osas annab vereanalüüs. Siiski on teada mõned toidulisandid, mida võiks võtta ka ilma analüüse tegemata. Põhjuseks on kas teadmine populatsioonis puudujäägi kohta või on vajadus füsioloogiast tulenevalt suurenev. Järgnevalt toon välja, millised need toidulisandid on ning jagan ka enda kogemusi nendega.
D-vitamiin
Üheks toidulisandiks, mille puhul on teada selle tarvitamise vajadus, on näiteks D-vitamiin. Eesti inimesed võiks seda võtta aasta läbi, aga kindlasti vähemalt septembrist aprillini. D-vitamiin on väga oluline luude tervise seisukohast. D-vitamiini normaalne tase on alates 75 nmol/L, kuid normaalne ei ole alati sama, mis optimaalne. Viimaste aegade uuringud on näidanud D-vitamiini 100-150 nmol/L väärtuste puhul positiivset mõju immuunsüsteemile ning seda on seostatud näiteks viiruste, sh Covid-19 põdemistega kergemal viisil. Siiski on D-vitamiini tasemel ka ülempiir ning alates 250 nmol/L peetakse toksiliseks. Üldiselt Eestis on siiski suurel osal inimestest tase alla 75 nmol/L. Eks esineb ka erandeid ning seetõttu poleks paha aeg-ajalt oma D-vitamiini taset kontrollida. Tasub meeles pidada, et D-vitamiini tuleks võtta toiduga, sest see on rasvlahustuv ehk siis vajab imendumiseks rasva juuresolekut. Isiklikult tarvitan juba pikemat aega Ecoshi kookosõliga D-vitamiini.
Koensüüm Q10
Teine põhjendatud toidulisand on Q10, kui oled 35+ aastat vana või kasutad kõrge kolesteroolitaseme raviks statiine. Q10 on koensüüm, mis osaleb energiatootmises ning seega mõjutab palju ka enesetunnet, sh väsimust. Keha toodab seda muidu ka ise, kuid alates ca 35 elusaastast selle tootlikkus järjest väheneb. Kõrge kolesteroolitaseme korral tarvitatavad statiinid aga lõikavad piltlikult öeldes läbi Q10 tootmisrajad.
Q10 preparaadi valikul tasub tähelepanu pöörata konsentratsioonile. Mina isiklikult tarvitan juba aastaid igapäevaselt PharmaNordi 100 mg Q10-t, mis on just ubikinooni kujul. Olemas on ka 30 mg, kuid tunnen, et mulle sobib 100 mg paremini ning 30 mg puhul kaob efekt. Kuid kuna see mõjutab ka südametööd, siis nendel, kel madal vererõhk või pulss, peaksid 100 mg ettevaatlikud olema, sest see võib need veel madalamaks muuta. Sel juhul võib sobida pigem 30 mg. Mul endal ka muidu päris madal pulss rahulolekus, kuid sobib ikka 100 mg. Tahan sellega öelda, et eks see kõik siiski individuaalne. Kuna Q10 mõjutab energiatootmist, siis tuleks seda võtta pigem hommikul.
Oomega-3
Kolmas, mida võiks niisama võtta on oomega-3 rasvhapped, eriti, kui ei tarbi piisavalt kala. Ja olgem ausad, eks see kalade kvaliteet on nagunii küsitav, seega on oomega-3 igati omal kohal. See on oluline ajule, põletikuliste protsesside vastu, samuti LDL-kolesterooli alandamiseks ja südame-veresoonkonnahaiguste ennetamiseks ning kehas oomega-3 ja oomega-6 suhte tasakaalustamiseks.
Tasub jälgida, et toidulisandis oleksid esindatud nii EPA kui DHA. Kindlasti võiksid selle toidulisandi võtmisele mõelda ka rasedad, sest oomega-3 rasvhapped on vajalikud aju arenguks ning mõju avaldub juba enne sündi. Oomega-3 on küll midagi sellist, mida võiks kõigil vaja olla, kuid kui võtta verevedeldajaid, siis tasub kindlasti enne konsulteerida arstiga ja ei maksa sel juhul suurtes kogustes võtta.
Magneesium
Neljas toidulisand, mille puhul võiks eeldada selle vajadust, oleks magneesium. Seda eriti väsimuse korral, tugevalt sporti tehes ja pingelisel ajal. Magneesiumi puhul tasub kindlasti ka vaadata, millist vormi võtta. Apteegis on palju magneesiumoksiidi, aga selle imendumine on halb. Tasub valida kas magneesiutsitraat või näiteks magneesiumdiglütsinaat. Eks erinevad vormid omavad veidi erinevat toimet – mis rohkem lihastele, mis närvisüsteemile. Mina isiklikult olen jaotanud nii, et võtan ühel päeval magneesiumdiglütsinaati, teisel magneesiumtsitraati ehk siis kumbagi ülepäeviti.
Seleen
Ja viiendaks võiks Eesti inimene võtta vahepeal seleeni, sest on teada, et populatsioonis on sellest pigem puudus. Seda seetõttu, et seleen tuleb toidu sisse pinnasest, kuid meil on seleenivaene pinnas. Siiski kui tarbida palju importtoitu, ei pruugi vaja lisa olla. Kindlasti võiks sellele aga mõelda need, kel kilpnäärmega probleeme, sest seleen on vajalik kilpnäärme normaalseks talitluseks. Seleeni toidulisandi puhul päris koguaeg ei soovitaks seda võtta, sest liigne seleen mõjub siiski toksiliselt. Seega pigem teha näiteks 3-kuulisi kuure ja vahepeal vahed sisse jätta. Seleeni taset on vereprooviga kahjuks üsna keeruline kontrollida. Mina ise teen ka seleenikuure ja jätan paar-kolm kuud vahet. Kui vahepeal võtan, siis just PharmaNordi seleeni, sest selle imendumise osas on tehtud mitmed kliinilised uuringud.
Teiste toidulisandite võtmiseks peaks olema põhjus
Kõige muu osas peaks teadma aga põhjust, miks midagi võtta. Toidulisandite tarvitamisse tasub suhtuda vastutustundlikult ja vajadusel konsulteerida arstiga. Eriti, kui on mingeid kroonilisi haigusi. Lisaks ei soovitaks ma tellida toidulisandeid kusklit välismaa lehelt, vaid eelistada ikkagi neid, mille müük on vähemalt PTA-s registreeritud ja mis Eesti turul olemas.
Tasub meeles pidada, et toidulisandid on siiski suur äri ja suurte turundusloosungitega on pandud inimesed tarbima nii küüslaugukapsleid, Pau d’Arcot või Chagat kui kõike muud, kuid ei mõelda sageli, mida nende pidev ja pikaajaline tarbimine kaasa võib tuua. Näiteks põletikuvastased tooted võivad vahel kasulikud olla, kuid neid pidevalt tarbides tapavad need soolestikus ka häid baktereid, sest toimivad antibakteriaalselt. Ja näiteks populaarse Chaga puhul ei mõelda sageli, kus need seened üldse kasvanud on ja mida kõike pinnasest endasse ammutanud.
Kokkuvõtteks tahan öelda, et vahel on tõesti vaja toidulisandid appi võtta, et oma tervist toetada, kuid nendega seotud otsused peaksid olema tehtud kindla põhjusega ning vastavate teadmiste pinnalt. Peamine vitamiinide ja mineraalainete allikas peaks siiski alati olema eelkõige mitmekesine ja tasakaalustatud toit.
Milliseid toidulisandeid sina võtad?
