Thormi taimevalgu haks nüüd Fitlapi toitumiskavas
Thormi nüüd Fitlapi toitumiskavas

Thormi on taimevalgust lihaalternatiiv, mille populaarsus Eestis kasvab plahvatuslikult. Seetõttu on ka Fitlap alustanud Thormiga koostööd ning nende uusim toode – taimevalgu haks - kannab ka Fitlapi soovitussilti. Head asja tasub soovitada ning Thormi tooted teeb eriliseks see, et nende söömisega ei saa sa ainult head maitseelamust, vaid aitad kaasa ka keskkonna säästmisele.

Keskkonnateemadel ma muidu ei kirjuta, kuid tegelikult on keskkond ja toit omavahel väga tugevalt seotud ning tutvustades Thormit on vägagi põhjendatud seda teemat puudutada. Kirjutan selle kohe veidi täpsemalt lahti. Ilmselt on kõik kuulnud kasvuhoonegaasidest, kliima soojenemisest, loodusvarade vähenemisest ja muudest nendega seotud keskkonnaprobleemidest. Võib-olla paljud lasevad küll teema nii öelda kõrvust mööda, kuid tegelikult on olukord murettekitav. Inimesed aina tarbivad ja tarbivad ning looduvarad aina vähenevad. Kas tead, et loodusvarade ülekasutus tänaseks on 75%, mis tähendab, et me vajame elamiseks 1,75 maakera. Just, nii on – me kasutame seda, mida meil justkui ei ole, me tarbime palju rohkem kui tohiks. Ja kui tundub, et sind see probleem ei puuduta, sest saad oma elu elatud veel suhteliselt normaalselt, siis mõtle tulevikule. Kuidas ja millistes tingimustes elavad sinu lapselapsed, nende lapselapsed ja nende järeltulevad põlvkonnad?

Kuidas Thormi aitab keskkonda säästa?

Eesti inimesed armastavad liha süüa ning seda on kinnitanud ka läbiviidud toitumise uuringud. Murekohaks on see, et liiga palju armastavad. Eesti toitumissoovituste järgi võiksid inimesed punast liha (sh sea-, veise-, lamba-, kitseliha) süüa mitte üle 500 g nädalas. Uuringute tulemused on aga näidanud, et täiskasvanud naised söövad päevas 80-100 grammi ja mehed 120-160 g liha, mis teeb siis nädala lõikes vastavalt 560-700 grammi ja 840-1120 grammi. Probleem on aga selles, et loomse toidu tootmine põhjustab keskkonnale suurt koormust. Thormi kirjutab oma kodulehel: „1kg veiseliha saamiseks kulub 13 000 liitrit vett ning 100 g liha kohta tekib 105 kg kasvuhoonegaase. Loomakasvatus kulutab 83% globaalsest põllumaast, aga toodab vaid 18% kaloritest, mida inimesed toidust saavad.„

Kõigest sellest tingitud veepuudus ja kliima soojenemine, mis toovad kaasa põuad, üleujutused, tormid ja kuumalained, on väga olulised probleemid. Soodsamas kliimavööndis elades võib küll tunduda, et need murekohad jäävad kaugeks ja sind ei puuduta, kuid fakt on see, et me elame kõik koos ühel maakeral ning globaalsete probleemide eest kuhugi ei põgene. Varem või hiljem saavad need meid ikka kätte.

Olukorda saab leevendada, kui suurendame taimse toidu osakaalu oma menüüs. Arusaadav, et raske on loobuda millestki, mida on harjumus tarbida, kuid siinkohal tulebki Thormi appi. Taimevalgu haks on suurepärane asendus lihale, kuna on sellega väga sarnane. Lisaks sellele, et selle tekstuur meenutab väga liha, pakub see ka palju väärtust toitainete, vitamiinide, kiudainete ja mineraalide näol. Thormi haks sisaldab vähemalt sama palju valku, kui keskmine hakkliha – 18%. Tänu koostises olevale herne- ja kaeravalgu kombinatsioonile on tootes ka kõik üheksa asendamatut aminohapet nagu lihalgi. Toode on rikastatud erinevate vitamiinide ja mikrotoitainetega, et saaksid muuhulgas ka rauda ja B-grupi vitamiine. Tähelepanuväärne on ka see, et haks sisaldab 100 g kohta vaid 0,2 g soola ning arvestades seda, et Eesti inimesed armastavad ka soolaga liialdada, on see väga positiivne.

Tervislik aspekt

Eesmärk ei ole panna kedagi lihast loobuma, sest inimese organism vajab erinevaid makro- ja mikrotoitaineid ning süües toite erinevatest toidugruppidest on kõike vajalikku kehale kõige lihtsam tagada. Küll aga on soovituslik tasakaal veidi paigast nihkunud, kuna inimesi peab manitsema sööma vähem liha ja propageerima rohkem puu- ja köögiviljade tarbimist. Liigne liha söömine ja vähene taimse toidu tarbimine mõjutab kindlasti ka tervist, sest just loomsetest toitudest saame suurel hulgal küllastunud rasvu ja kolesterooli, millel on omakorda mõju südame-veresoonkonnahaiguste kujunemisel. Paraku on need haigused aga juba aastaid Eesti inimeste peamiseks surma põhjuseks.

Taimse toidu osakaalu tasub kindlasti oma menüüs suurendada, kuna sellest saab nii taimseid valke, kiudaineid, vitamiine, mineraalaineid kui ka antioksüdante. Kuna liha süüakse palju, siis loomseid valke saadakse piisavalt, küll aga võiks toidust saada rohkem ka taimseid valke. Kiudained on väga olulised soolestiku hea tervise hoidmiseks, samuti mõjutavad kiudained positiivselt kolesterooli ainevahetust. Vitamiine ja mineraalaineid on vaja organismi normaalseks funktsioneerimiseks ning antioksüdandid kaitsevad keha oksüdatiivse stressi eest. Kuna rahvastikku vaevab ka ülekaalulisuse- ja rasvumise probleem, on taimse toidu eelis üldiselt madalam energiatihedus, mis tähendab, et seda saab koguseliselt rohkem süüa, ilma et sellest liigselt toiduenergiat saaks.

Asenda liha Thormiga

Selleks, et head loomse-taimse toidulaua tasakaalu paremini tagasi paika saada, ongi abiks Thormi haks. Saad seda kasutada erinevates roogades liha asemel. Tuleb vaid lasta fantaasial lennata: tee kastet, burgerit, pastarooga, kotletti, pane wrapi vahele, võileivale või valmista suppi, panni- või ahjurooga. Valik on sinu! Fitlapi toitumiskavas saad soovi korral kõikides kala- ja lihatoodetega retseptides asendada loomse toiduaine Thormi haksiga. Toitumiskavast leiad ka eraldi haksiga retseptid:

Wrap Thormi haksi ja juustuga (1 portsjon = 375 kcal)

Wrap Thormi haksi ja juustuga
Wrap Thormi haksi ja juustuga

Vaja läheb:

  • 45 g täistera tortillat
  • 60 g Thormi taimevalgu haksi
  • 25 g juustu (rasva 24-26%)
  • 25 g Pomi tomatipastat
  • 40 g paprikat
  • 30 g marineeritud kurki
  • 15 g Frillice salatit
  • Maitsestamiseks: meelepäraseid ürte

Valmistamine:

  • Prae pannil Thormi haksi (õli pole vaja, sest tootes on piisavalt rasva). Maitsesta meelepäraselt.
  • Määri tortillale tomatipasta. 
  • Jaota tortillale Thormi haks, tükeldatud paprika, viilutatud marineeritud kurk ja rebitud Frillice salat.
  • Lisa ka riivitud juust.
  • Voldi tortilla ääred paremalt ja vasakult veidi peale ning keera siis rulli.
  • Kuumuta korraks grilli vahel või kuival pannil.
  • Lõika rull pooleks ja serveeri.

Panniroog Thormi haksiga (1 portsjon = 375 kcal)

Panniroog Thormi haksiga
Panniroog Thormi haksiga

Vaja läheb:

  • 160 g kartulit
  • 85 g Thormi taimevalgu haksi
  • 2 g õli
  • 100 g paprikat
  • 70 g marineeritud kurki
  • 75 g kirsstomateid
  • Maitsestamiseks: soola, Cajun maitseainet

Valmistamine:

  • Koori kartul ja lõika väiksemateks tükkideks või viiliudeks. Selles retseptis on hea kasutada ka eelnevalt keedetud kartulit.
  • Puhasta paprika ja lõika tükkideks.
  • Viiluta marineeritud kurk.
  • Kuumuta pannil õli ning lisa kartul. Prae pea valmimiseni ning lisa siis Thormi haks ja paprika.
  • Maitsesta soola ja Cajun maitseainega. Soovi korral võid viimase ära jätta ja kasutada mõnda muud meelepärast maitseainet.
  • Kuumuta mõned minutid. 
  • Lõpuks lisa marineeritud kurk.
  • Sega läbi ja serveeri kirsstomatitega.

Pasta köögiviljade ja Thormi haksiga (1 portsjon = 375 kcal)

Pasta köögiviljade ja Thormi haksiga
Pasta köögiviljade ja Thormi haksiga

Vaja läheb:

  • 40 g täistera makarone
  • 70 g Thormi taimevalgu haksi
  • 40 g taimset köögikastet (Alpro)
  • 100 g wokisegu (Härmavili)
  • 1 g õli
  • Maitsestamiseks: soola, pipart

Valmistamine:

  • Keeda makaronid soolvees valmis, kurna ja loputa külma vee all.
  • Prae mõni minut pannil õlis Thormi haksi koos wokiseguga.
  • Maitsesta soola ja pipraga. Võid lisada ka muid meelepäraseid ürte.
  • Lisa köögikoor ja kuumuta mõni minut. 
  • Lõpuks lisa juurde makaronid, sega läbi ja kuumuta veel korraks.
  • Serveeri.

Personaalsed kogused leiad toitumiskavast!

Kas oled Thormi haksi juba proovinud? Millist rooga valmistanud oled?

*Allikad: Thormi.ee, TAI, Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas