Magneesium

Magneesium on üks nendest mineraalainetest, mille vajalikkust hakatakse tihti mõistma alles siis, kui keha juba häiresignaale saadab. Tegelikult on magneesium hädavajalik enamiku raku- ja kehaprotsesside toimimiseks.

Magneesium mõjutab ligi 80% keha biokeemilistest protsessidest. Kui seda on kehas ebapiisavas koguses, võib tagajärjeks olla terve rida terviseprobleeme – alates kroonilisest väsimusest kuni südamerütmihäireteni.

Kuna inimesed ei saa tänapäeval toidust enam vajalikus koguses magneesiumi, on üha olulisem mõista, miks, kuidas ja millisel kujul seda oma kehale pakkuda. Paljud toidulisandid lubavad kiiret abi, kuid tõde on see, et enamik neist ei jõua kunagi sinna, kuhu vaja – rakkudesse.

Küsimus ei ole tegelikult selles, kas Sa vajad magneesiumilisandit – vaid kui palju ja millises vormis Sa seda vajad. Iga rakk Sinu kehas vajab magneesiumi selleks, et säilitada elu ja tasakaalu. Kui kehas napib magneesiumi, muutuvad igapäevased protsessid ebastabiilseks ja keha väsib kiiremini.

Magneesiumi roll Sinu kehas:

• Energiatootmine (ATP). ATP ehk keha „energiamolekul“ vajab toimimiseks magneesiumi. Isegi kui toitaineid on piisavalt, ei saa keha neid ilma magneesiumita täielikult ära kasutada.
• Närvide ja lihaste töö. Magneesium aitab juhtida närviimpulsse, lõdvestab lihaseid, reguleerib närvisüsteemi ning aitab vältida spasme ja krampe.
• Südametöö. Magneesium reguleerib südamelihase tööd ja südame rütmi. Selle puudus võib kaasa tuua südamepekslemist ja rütmihäireid.
• Vererõhu kontroll. Koos kaaliumi ja kaltsiumiga aitab magneesium hoida vererõhku normis.
• Luude ja hammaste tervis. 60% keha magneesiumist paikneb luudes ja hammastes. Selle puudus võib viia osteoporoosini.
• Veresuhkru reguleerimine. Magneesium aitab insuliinil paremini toimida, ennetades insuliiniresistentsust ja II tüüpi diabeeti.
• Detoksikatsioon ja DNA süntees. Maks ja rakud vajavad magneesiumi, et eemaldada toksiine ja toota DNA-d.

Magneesiumipuuduse 68+ sümptomit

Magneesiumipuudus on sageli varjatud ja selle sümptomeid ei osata esialgu seostada mineraalaine puudusega. Kuna sümptomid on väga mitmekesised ja sageli kattuvad muude seisunditega, jääb magneesiumipuudus tihti diagnoosimata. Kuid keha annab märku – oluline on õppida neid märke kuulama.

Siin on 68 magneesiumipuuduse sümptomit ja nende tekkepõhjused:

1. Happerefluks. Magneesium aitab lõõgastada söögitoru alumist sulgurlihast, ennetades happe tagasivoolu ja kõrvetisi.
2. Neerupealiste väsimus. Magneesium on oluline neerupealiste normaalseks toimimiseks, vähendades stressihormoonide tootmist ja toetades energia tasakaalu.
3. Alzheimeri tõbi. Magneesium aitab ennetada kaltsiumi kogunemist ajju, mis võib põhjustada neurodegeneratiivseid haigusi, nagu Alzheimeri tõbi.
4. Stenokardia. Magneesium lõõgastab südame veresooni, vähendades stenokardiaga seotud valu ja ebamugavustunnet.
5. Artriit. Magneesium aitab vähendada liigesepõletikku ja kaltsiumikogunemist liigestesse, mis võivad põhjustada artriiti.
6. Astma. Magneesium lõõgastab bronhe, vähendades astmahoogude sagedust ja intensiivsust.
7. Ärevus ja paanikahood. Magneesium rahustab närvisüsteemi ja aitab alandada stressihormoonide taset, mis võivad põhjustada ärevust ja paanikahoogusid.
8. Ateroskleroos. Magneesium aitab hoida veresooned elastsena, vähendades ateroskleroosi riski.
9. Kodade virvendus. Magneesium reguleerib südame elektrilist aktiivsust, vähendades kodade virvenduse riski.
10. Veretrombid. Magneesium aitab tasakaalustada vere hüübimisprotsessi, ennetades veretrombide teket.
11. Crohni tõbi ja jämesoolepõletik. Magneesium aitab lõõgastada soolestiku lihaseid ja vähendada põletikku, mis on seotud Crohni tõve ja jämesoolepõletikuga.
12. Hammaste krigistamine. Magneesium aitab lõdvestada lõualihaseid, ennetades hammaste krigistamist, eriti öösel.
13. Lubjastumine. Magneesium aitab vältida kaltsiumi kogunemist pehmetesse kudedesse, vähendades lubjastumise riski.
14. Tserebraalparalüüs. Magneesium parandab lihaste lõdvestumist ja vähendab spastilisust tserebraalparalüüsi korral.
15. Kolesteroolitaseme tõus. Magneesium reguleerib kolesterooli sünteesi, vähendades loomulikul viisil vere kolesteroolitaset.
16. Kroonilise väsimuse sündroom. Magneesium on vajalik energia tootmiseks rakkudes, aidates võidelda kroonilise väsimuse vastu.
17. Krooniline kaela- ja ülaseljavalu. Magneesium aitab lõõgastada lihaseid ja vähendada põletikku, mis võib põhjustada kaela- ja ülaseljavalu.
18. Tsüstiline fibroos. Magneesium võib aidata parandada hingamisteede talitlust ja vähendada limaskesta paksenemist tsüstilise fibroosi korral.
19. Tsüstiit. Magneesium aitab lõdvestada põiespasme, vähendades tsüstiidiga seotud ebamugavustunnet ja sagedast urineerimist.
20. Dementsus. Magneesium kaitseb ajurakke oksüdatiivse stressi eest, mis võib aidata ennetada dementsuse teket.
21. Depressioon. Magneesium osaleb serotoniini tootmises, mis aitab parandada meeleolu ja vähendada depressiooni sümptomeid.
22. Detoksikatsioon. Magneesium aitab organismil väljutada toksiine ja raskmetalle, parandades üldist tervist.
23. Diabeet. Magneesium aitab reguleerida insuliini tootmist ja veresuhkru taset, vähendades diabeedi riski.
24. Menstruatsioonikrambid. Magneesium aitab lõõgastada emaka lihaseid, vähendades menstruaalkrampide intensiivsust.
25. Kurnatus. Magneesium on oluline energiataseme säilitamiseks, aidates võidelda kurnatuse ja väsimuse vastu.
26. Naiste viljatus. Magneesium aitab reguleerida hormonaalset tasakaalu, mis on oluline viljakuse säilitamiseks.
27. Lihasreuma. Magneesium aitab vähendada lihaspõletikku ja lihaste jäikust, mis on seotud lihasreumaga.
28. Fibromüalgia. Magneesium aitab lõõgastada lihaseid ja vähendada valu, mis on seotud fibromüalgiaga.
29. Soolespasmid. Magneesium lõõgastab soolestiku silelihaseid, vähendades spasme ja ebamugavustunnet.
30. Peavalu. Magneesium aitab lõdvestada veresooni ja vähendada lihaspingeid, mis võivad põhjustada peavalu.
31. Südamehaigused. Magneesium toetab südame tervist, reguleerides südame rütmi ja vähendades põletikku.
32. Hüperemotsionaalsus. Magneesium aitab reguleerida närvisüsteemi, vähendades liigset emotsionaalsust ja meeleolumuutusi.
33. Kõrge vererõhk. Magneesium aitab lõõgastada veresoonte silelihaseid, alandades vererõhku.
34. Hüpoglükeemia. Magneesium aitab säilitada stabiilset veresuhkru taset, vähendades hüpoglükeemia episoode.
35. Infektsioonid. Magneesium tugevdab immuunsüsteemi, aidates organismil tõhusamalt võidelda infektsioonidega.
36. Põletik. Magneesium aitab vähendada põletikuvastaste ühendite tootmist, vähendades kehas põletikulisi protsesse.
37. Unetus. Magneesium aitab lõõgastada närvisüsteemi ja lihaseid, soodustades paremat und.
38. Soole ärritussündroom. Magneesium lõõgastab soolestiku lihaseid, vähendades ärritussündroomiga seotud sümptomeid.
39. Lõualuu spasmid. Magneesium aitab vähendada lihaskrampe ja spasme, mis võivad põhjustada lõualuu probleeme.
40. Neeruhaigused. Magneesium aitab reguleerida kaltsiumi ja fosfori taset, vähendades neeruhaiguste riski.
41. Neerukivid. Magneesium aitab ära hoida kaltsiumoksalaadi kristallide teket, mis võivad moodustada neerukive.
42. Alaseljavalud. Magneesium aitab lõõgastada alaselja lihaseid ja vähendada põletikku, mis võib põhjustada alaseljavalusid.
43. Meeste viljatus. Magneesium toetab spermatosoidide elujõulisust ja liikuvust, parandades meeste viljakust.
44. Migreen. Magneesium võib vähendada migreenide sagedust ja intensiivsust, lõdvestades veresooni ja vähendades põletikku.
45. Lihaskrambid. Magneesium lõõgastab lihaseid ja vähendab spasme, mis võivad põhjustada lihaskrampe.
46. Lihasnõrkus. Magneesium on vajalik lihaste kontraktsiooniks ja lõdvestamiseks, seega aitab see vältida lihasnõrkust.
47. Lihasskeleti haigused. Magneesium toetab lihaste ja luude tervist, vähendades lihasskeleti haiguste riski.
48. Neuroloogilised nähtused. Magneesium aitab reguleerida närvisüsteemi talitlust, vähendades neuroloogilisi sümptomeid.
49. Osteoporoos. Magneesium toetab luude tervist, parandades kaltsiumi imendumist ja vähendades osteoporoosi riski.
50. Parkinsoni tõbi. Magneesium aitab vähendada neurodegeneratiivsete haiguste, nagu Parkinsoni tõbi, sümptomeid.
51. Surin, põletav valu. Magneesium aitab rahustada närvisüsteemi, vähendades ebamugavaid aistinguid, nagu surin või põletav valu.
52. PMS. Magneesium aitab reguleerida hormonaalset tasakaalu, vähendades PMS-i sümptomeid.
53. Enneaegne sünnitus. Magneesium aitab lõõgastada emaka lihaseid, vähendades enneaegse sünnituse riski.
54. Preeklampsia ja eklampsia. Magneesium aitab alandada vererõhku ja vähendada krampide riski, mis on seotud preeklampsiaga.
55. Raynaud’ sündroom. Magneesium aitab lõõgastada veresooni, parandades vereringet ja vähendades Raynaud’ sündroomiga seotud sümptomeid.
56. Rahutud jalad. Magneesium aitab lõõgastada lihaseid ja närve, vähendades rahutute jalgade sündroomi sümptomeid.
57. Krambihood. Magneesium reguleerib närvisüsteemi aktiivsust, vähendades krampide riski.
58. Pingepeavalud. Magneesium aitab lõõgastada pinges lihaseid ja vähendada pingepeavalude esinemist.
59. Naha tundlikkusega seotud aistingud. Magneesium aitab rahustada närve ja vähendada naha tundlikkusega seotud sümptomeid, nagu kihelus ja sügelus.
60. Spordivigastused. Magneesium aitab lihastel ja liigestel taastuda pärast spordivigastusi, vähendades põletikku ja valu.
61. Spordivigastustest taastumine. Magneesium kiirendab kudede paranemist ja vähendab põletikku, aidates kiiremini taastuda.
62. Insult. Magneesium aitab reguleerida vererõhku ja vähendada verehüüvete riski, mis võivad põhjustada insulti.
63. Imiku äkksurma sündroom. Magneesium mängib olulist rolli närvisüsteemi arengus ja hingamisteede tervises, mis võivad aidata ennetada imiku äkksurma sündroomi.
64. Keelde hammustamine. Magneesium aitab lõdvestada lihaseid ja vähendada spasme, mis võivad põhjustada tahtmatut keelde hammustamist.
65. Vertiigo. Magneesium aitab reguleerida närvisüsteemi talitlust, vähendades vertiigo sümptomeid.
66. Oimuluu-alalõua liigese haigusseisundid. Magneesium aitab lõõgastada lõualihaseid ja vähendada põletikku, mis on seotud oimuluu-alalõua liigese probleemidega.
67. Hambakaaries. Magneesium aitab hoida hambaemaili tugevana, vähendades hambakaariese riski.
68. Kolmiknärvi neuralgia. Magneesium aitab rahustada närve ja vähendada valu, mis on seotud kolmiknärvi neuralgiaga.

Miks meie toidus ei ole enam piisavas koguses magneesiumit?

Sa võid süüa tervislikult, valida mahetooteid ja juua rohkelt vett — kuid siiski kannatada magneesiumipuuduse all. See ei ole tingimata Sinu valikutes süüdi, vaid hoopis toidusüsteemi ja keskkonna muutumises. Tänapäeva toit ei sisalda enam neid toitaineid, mida meie esivanemad samast toidust said.

Mulla vaesumine

Intensiivne põllundus ja kemikaalide kasutamine on viinud pinnase magneesiumisisalduse vähenemiseni. Meie muld on muutunud vähem toitainerikkaks, mis tähendab, et ka meie toidud sisaldavad vähem magneesiumit.

Töödeldud toidud

Kaasaegsed toidutootmise protsessid eemaldavad sageli toiduainetest magneesiumi. Valge jahu ja suhkru rafineerimisel kõrvaldatakse suur osa nende algsest magneesiumisisaldusest. Näiteks viil täisteraleiba sisaldab 24 mg magneesiumit, samas kui viil valget saia vaid 6 mg.

Muutunud toitumisharjumused

Paljud meist tarbivad magneesiumirikkaid toite (lehtköögiviljad, pähklid ja seemed) vähem kui töödeldud ja kiirtoite, mis sisaldavad vähe toitaineid.

Vähene magneesiumisisaldus joogivees

Kaasaegsed veepuhastusprotsessid võivad eemaldada magneesiumi veest, mida me joome. See tähendab, et isegi meie joogivesi ei pruugi enam olla hea magneesiumiallikas.

Happesademed

Tööstuspiirkondades ja linnades esinevast liigsest õhusaastest põhjustatud happesademed võivad muuta pinnase keemiat, muutes selle liiga happeliseks ja vähendades pinnase magneesiumisisaldust. See põhjustab kaltsiumi ja magneesiumi leostumist, mis viib nende mineraalainete ammendumiseni ja vähendab taimede ellujäämisvõimet.

Tööstuslikud mineraalväetised

Alates 1930. aastatest on eelistatud väetiseks kõrge kaaliumisisaldusega kaaliumväetis, mis imendub taimedesse kergemini kui magneesium ja kaltsium. Liigne kaalium väetises võib aga takistada magneesiumi imendumist taimedesse.

Töödeldud ja küpsetatud toiduained

Toiduainete töötlemise ja küpsetamise käigus väheneb märkimisväärselt toidu magneesiumisisaldus. Näiteks võib köögiviljade keetmine põhjustada magneesiumi leostumist keeduvette.

Taimede eelistused

Taimed, mis kasvavad väetatud pinnases, võivad eelistada kaaliumit magneesiumile ja kaltsiumile, nii väheneb nende mineraalainete sisaldus taimedes.

Geneetiliselt muundatud seemned ja herbitsiidid

Geneetiliselt muundatud seemned ja herbitsiidid, nagu Roundup, seovad magneesiumi, muutes selle taimedele kättesaamatuks ja vähendades magneesiumisisaldust pinnases veelgi.

Kõige suuremad magneesiumi põletajad Sinu kehas?

Lisaks sellele, et meie toidus pole piisavalt magneesiumi, on mitmeid faktoreid, mis kulutavad kehas magneesiumi. Siin mõned olulisemad neist:

1. Intensiivne füüsiline koormus. Sportimise ja treeningu ajal kaotame higistades palju magneesiumi.
2. Alkoholi tarbimine. Alkohol suurendab uriinieritust, mille käigus kaotab keha märkimisväärse hulga magneesiumi.
3. Antatsiidid. Antatsiidid ehk maohapet neutraliseerivad ravimid võivad omakorda vähendada magneesiumi imendumist.
4. Kohv ja muud kofeiini sisaldavad joogid. Kofeiin toimib diureetikumina ja suurendab magneesiumi kadu uriiniga.
5. Ravimid. Paljud ravimid, eriti need, mis sisaldavad fluoriidi, seovad magneesiumi ja muudavad selle kehale kättesaamatuks.
6. Intestinaalsed (soolestikuga seotud) haigused. Sellised haigused nagu ärritunud soole sündroom, lekkiva soole sündroom, gluteeni- ja kaseiinitundlikkus, seeninfektsioonid ning parasiidid võivad häirida magneesiumi imendumist.
7. Stress. Füüsiline, vaimne ja emotsionaalne stress suurendavad magneesiumi kadu uriiniga.
8. Maohappe vähesus. Stressi tõttu vähenenud maohappe tootmine võib vähendada magneesiumi imendumist.
9. Tanniinid rohelises ja mustas tees. Tanniinid võivad siduda mineraalaineid, sealhulgas magneesiumi, ja vähendada nende imendumist.
10. Veetöötlus. Veepuhastusprotsessid, eriti pehmendamine, võivad vähendada vee magneesiumisisaldust.

Kui paljud kannatavad magneesiumipuuduse all?

Magneesiumipuudus on ülemaailmne probleem, mida mõjutavad elustiil, toitumine, stress ja keskkond. Tegemist ei ole üksikute juhtumitega, vaid laialdase nähtusega, mis puudutab miljoneid inimesi, sageli nende endi teadmata.

Statistika räägib enda eest:

• Hinnanguliselt 60–80% lääneriikide inimestest ei saa toiduga piisavas koguses magneesiumi.
• Uuringute põhjal saab vaid vähem kui 30% inimestest soovitusliku päevase koguse (RDA) magneesiumi.
• Veelgi olulisem: ainult 1% kogu keha magneesiumist asub veres, mistõttu vereanalüüs ei pruugi magneesiumipuudust näidata, kuigi rakkudes on selle tõsine defitsiit.
• Krooniline stress, mille all kannatab suur osa elanikkonnast, suurendab oluliselt organismi magneesiumivajadust.

Miks magneesiumipuudust ei märgata?

1. Vereanalüüsid ei näita tegelikku magneesiumi taset. Kuna suur osa magneesiumist paikneb kudedes ja rakkudes, mitte veres, ei kajasta tavaline vereproov puudust kuigi täpselt.
2. Sümptomid on mitmetähenduslikud. Lihaspinged, väsimus ja uneprobleemid on „normaalsed“ nähtused, mida seostatakse pigem elutempo, mitte mineraalainete puudusega.
3. Magneesiumipuudus areneb aeglaselt. See ei teki üleöö, vaid hiilib ligi tasapisi, sageli aastate jooksul. Keha suudab puudujääki mõnda aega kompenseerida, kuni tasakaal lõpuks paigast läheb ja protsessid ei toimi enam normaalselt.

Magneesiumipuuduse testimine

Mg-seerumitest mõõdab magneesiumi ainult veres, kuid seal paikneb vaid umbes 1% kogu keha magneesiumist. Veri kompenseerib puudujäägi automaatselt: kui magneesiumi tase veres langeb, võtab keha selle luudest ja hammastest, kus asub kõige suurem magneesiumi tagavara.

RBC-magneesiumi test (ehk magneesiumi erütrotsüütide test)

See on juba täpsem mõõtmismeetod, kuna see mõõdab magneesiumi taset vereliblede sees, mitte veres. Siiski ei näita see testi tulemus vaba magneesiumi kehas ehk seda osa, mida organism saaks kasutada just siis, kui tal seda parasjagu vaja on.

Ioniseeritud magneesiumi test (pole kahjuks tavainimesele kättesaadav)

Ioniseeritud magneesiumi testi tehakse kõrgtehnoloogilistes meditsiinilaborites, kus on selleks spetsiaalne aparatuur, näiteks vereanalüsaatorid, mis suudavad mõõta ioniseeritud elektrolüüte (sh magneesiumi).

Erinevad magneesiumiühendid, nende efektiivus ja mõju organismile

Apteegid ja tervisepoed on täis erinevaid magneesiumilisandeid – kapslid, tabletid, pulbrid, spreid. Pakendid lubavad kõike: "kiire imendumine", "rahustab lihaseid", "tagab sügava une". Ent tegelik küsimus pole selles, kui palju magneesiumit sisaldab toode, vaid kas see jõuab rakkudesse, kus magneesium tegelikult oma tööd teeb.

Seega mitte kõik magneesiumiühendid ei ole loodud võrdselt – ja sellest saab aru alles siis, kui uurida nende keemilist koostist ja imendumise eripära. Puhasteks magneesiumivormideks loetakse neid ühendeid, mis koosnevad ainult magneesiumioonist ja anorgaanilisest või lihtsast orgaanilisest sidusainest – need ei sisalda aminohappeid ega teisi bioloogiliselt aktiivseid lisakomponente.

Selliste vormide valik on lai ning nende kasutamine on levinud tänu lihtsale keemilisele struktuurile, taskukohasusele ja kättesaadavusele.

Need ühendid erinevad omavahel nii elementaarmagneesiumi sisalduse, imendumisvõime, seedetrakti taluvuse kui ka toime tõhususe poolest. Mõned neist sobivad paremini seedetrakti probleemide, nagu kõrvetiste või kõhukinnisuse leevendamiseks; teised aga pikemaajaliseks kasutuseks või naha kaudu manustamiseks.

Just seetõttu on oluline mõista iga magneesiumiühendi eripära – nii selle keemilise koostise kui toime seisukohalt. Järgnevad alapeatükid annavad üksikasjaliku ülevaate iga ühendi keemilisest koostisest, selle biosaadavusest ja praktilisest kasutusvaldkonnast. 

Magneesium peab esmalt läbima sooleseina, pääsema vereringesse ja sealt edasi liikuma rakkudesse.

Mis on elementaarmagneesium?

Elementaarmagneesium (ingl elemental magnesium) viitab puhtale magneesiumile, mis on reaalselt kehale omastatav ja bioloogiliselt aktiivne. Kui Sa loed toidulisandi sildilt, et see sisaldab näiteks 400 mg magneesiumtsitraati, ei tähenda see, et selles oleks 400 mg puhast magneesiumit– tegelik kogus võib olla hoopis 60–100 mg. Ülejäänu on sidusaine ehk ühendi keemiline struktuur.

Magneesiumi imendumine ja miks see on oluline?

See on oluline tegur, kuna isegi kõrge elementaarmagneesiumi sisaldusega ühend võib osutuda ebaefektiivseks, kui see organismis ei imendu.

Erinevate vormide imendumine sõltub nende lahustuvusest, keemilisest struktuurist ja keha võimest neid ära tunda. Näiteks magneesiumoksiid, kuigi kõrge elementaarsusega, on madala biosaadavusega ja seetõttu kehale vähekasulik.

Kõrge imendumine tähendab, et väiksem kogus võib anda suurema efekti, mis on eriti oluline magneesiumipuuduse sümptomite – nagu krambid, ärevus või unehäired – leevendamisel.

Seetõttu tuleks magneesiumilisandeid hinnata mitte ainult milligrammide põhjal, vaid arvestada ka imendumise kvaliteeti ja rakusisese toime potentsiaali.

Parimad tulemused saavutatakse siis, kui kõrge imendumisvõime ja sobiv elementaarmagneesiumi sisaldus on tasakaalus.

Miks on rakusisene imendumine tähtis?

Paljud inimesed ei tea, et veres olev magneesium ei tähenda automaatselt seda, et Sinu rakud sellest kasu saavad. Tõeline töö toimub rakusiseselt – just seal aktiveeritakse enam kui 1000 ensüümi, toodetakse ATP-d (rakuenergia), reguleeritakse närvi- ja lihasfunktsioone ning hoitakse hormonaalset tasakaalu.

Selleks et magneesium saaks rakku siseneda, peab ta läbima rakumembraani – kaitsekihi, mis laseb sisse ainult kindlaid osakesi. Tavapärased magneesiumivormid imenduvad seedetraktist osaliselt verre, mistõttu paljud neist ei jõua raku sisemusse.

See võib jätta mulje, et magneesiumilisand ei toimi – kuigi vereanalüüsid võivad olla näiliselt korras.

Magneesiumi toidulisandid ja iooniline olek

Miks on vaja, et magneesium oleks ioonilises olekus?

Magneesium peab keha rakkudesse jõudmiseks olema „vabas” ehk ioonilises olekus. Ainult siis suudavad rakud selle läbi oma ioonikanalite vastu võtta. Kui magneesium on seotud mõne teise ainega, ei saa rakud neid „kinni seotud” osakesi otse kasutada.

Lühike „aken” ioonilises olekus

Tavalised magneesiumiühendid (nt magneesiumoksiid, -tsitraat, -glütsinaat jne) lagunevad korraks kehas iooniliseks magneesiumiks, aga see „vaba” olek kestab kõigest murdosa sekundist. Just selle pisikese aja jooksul on magneesium võimeline rakku imbuma.

Hapnik kui reaktiivne partner

Kuna veres – ja üldse kogu kehas – on palju hapnikku, seondub see reaktiivne gaas vaba magneesiumiooniga peaaegu koheselt, moodustades uuesti magneesiumoksiidi või muid ühendeid. See tähendab, et enamik neist vabadest magneesiumioonidest kaob rakkude jaoks juba enne, kui nad jõuavad rakumembraanist läbi tungida.

Tulemus: väike omastatus, suur „ülejääk”

Kuna see iooniline hetk on nii üürike, jõuab rakkudesse vaid väike osa magneesiumist. Ülejäänu liigub seedekulglasse, kus see võib aidata küll kõhtu kergendada (lahtistav toime), kuid rakud ise jäävad endiselt vajaka.

Magneesiumiühend peab vedelikus lagunema, et magneesiumioon saaks imenduda läbi raku ioonkanalite. Selleks peab ühend veres eelnevalt jagunema kaheks elemendiks. Magneesium on aga väga hea reaktsioonivõimega, kuna selle väliskihil on kaks elektroni. Seetõttu püsib see ioonilises olekus vaid sekundi murdosa ja suudab imenduda ainult selle lühikese hetke jooksul.

Miks põhjustavad tavalised magneesiumivormid suuremates kogustes kõhulahtisust?

Madalam imendumise efektiivsus soolestikus

Tavalised magneesiumivormid, nagu magneesiumoksiid või magneesiumtsitraat, ei imendu kehas täielikult. Ainult väike osa tarbitud kogusest jõuab rakkudesse, ülejäänu jääb seedetrakti.

See ülejäänud osa jääb soolestikku, kus see tõmbab endasse vett (osmootne efekt), mis omakorda põhjustab vedelat väljaheidet või kõhulahtisust.

Suured doosid koormavad seedetrakti

Kuna tavaline magneesium ei imendu rakutasandil kuigi tõhusalt, vajab organism sageli suuremaid koguseid, et saavutada soovitud toime. Liigne kogus võib aga ärritada seedetrakti ja mõjuda lahtistavalt.

Seedetrakti ensüümide ja maohappe sõltuvus

Tavalised magneesiumilisandid (nt magneesiumkarbonaat ja -oksiid) vajavad seedetraktis keemilist „aktiveerimist“, et muutuda organismile paremini omastatavaks. See protsess on aga ebaefektiivne, eriti inimestel, kellel on nõrgenenud seedimine või madal maohappe tase.

Kui magneesium jääb seedetraktis „töötlemata“ või imendub vaid osaliselt, põhjustab see osmootset toimet, mis tõmbab vett soolestikku ja põhjustab kõhulahtisust.

Magneesiumivormide võrdlus: kui palju neist tegelikult organismi jõuab?

Et erinevaid magneesiumiühendeid objektiivselt võrrelda, tuleb arvesse võtta nelja peamist tegurit.

1. Soolestiku eripära (näiteks madal maohappesus, Crohni tõbi ja teised põletikulised soolehaigused vähendavad imendumist)
2. Elementaarse ehk puhta magneesiumi sisaldus– kui palju tegelikku magneesiumiühikut (Mg²⁺) sisaldub vastavas ühendis.
3. Imendumisvõime– kui suur osa sellest kogusest jõuab verre ja on kehale bioloogiliselt kättesaadav.

4.Rakusisene toime (iooniline efekt) – kui palju sellest omastatud kogusest jõuab rakkude sisemusse, kus magneesium saab oma bioloogilisi funktsioone täita.

Allolevas tabelis on esitatud kõige enam levinud magneesiumiühendite võrdlus, kasutades standardiseeritud valemit:

• 💡elementaarmagneesium × imendumise protsent = kehale kättesaadav kogus
• 💡kehale kättesaadav kogus × 25% = rakkudesse jõudev kogus
      (v.a ReMag, mis jääb püsivalt ioonilisse olekusse ja on täielikult biosaadav)

See lähenemine võimaldab mõista, millised ühendid on tõeliselt tõhusad ning millised sobivad pigem spetsiifiliseks otstarbeks (nt kõhukinnisuse leevendamine või lokaalne kasutamine).

Samuti aitab see mõista, kuidas kõrge elementaarne sisaldus ei taga automaatselt paremat toimet, kui imendumine ja rakkudesse jõudmine pole piisavad.

👇 Vaata, kuidas mõned levinumad magneesiumivormid päriselt toimivad:

Stabiliseeritud piko-iooniline vedel magneesium (ReMag)

Elementaarne Mg (400 mg): ~99,98% (399.92 mg)

Eeldatav imendumine: 100%

Mg kehale kättesaadav: 400 mg × 99,98% = 399,92 mg

Rakud saavad (ioonilises olekus): 399,92 mg (püsib ioonilises olekus ja liigub otse rakkudesse)

ReMag ei ole traditsiooniline magneesiumivorm, nagu magneesiumkloriid või magneesiumtsitraat. See on spetsiaalselt välja töötatud stabiliseeritud piko-iooniline lahus, kus magneesiumioonid on juba täielikult ioniseeritud ja lahustunud. Need ioonid on nii väikesed – väiksemad kui rakumembraani ioonkanalid –, et nad suudavad liikuda otse raku sisemusse ilma maohappe, ensüümide või transportvalkude abita.

ReMagi on välja töötanud dr Carolyn Dean – arst ja naturopaat, kellel on üle 40 aasta kogemust magneesiumi uurimisel ja tervise taastamisel. Tema eesmärk oli luua magneesiumivorm, mis väldiks tavapäraseid kõrvalmõjusid, nagu kõhulahtisus ja seedetrakti ärritus, ning jõuaks täpselt sinna, kus magneesiumi kõige rohkem vajatakse – rakkudesse.

ReMag koosneb täielikult ioniseeritud magneesiumkloriidist (MgCl₂), mis on spetsiaalselt töödeldud stabiliseeritud piko-ioonilisel kujul veepõhises lahuses. See tähendab, et tegemist on magneesiumioonidega, mis on väiksemad kui rakumembraani ioonkanalid – võimaldades neil liikuda otse raku sisemusse ilma vajaduseta seedimise, transportvalkude või ensüümide järele.

ReMag sisaldab ainult kahte komponenti: stabiliseeritud magneesiumioone ja ultrapuhast vett. Puuduvad igasugused täite-, lõhna-, maitse- või säilitusained, mis teeb selle eriti sobilikuks tundlikele kasutajatele ning tagab maksimaalse puhtuse ja biosaadavuse.

Selle vedel, täielikult lahustunud olek võimaldab imendumise juba suu limaskestalt ja maost – enne kui see üldse jõuab soolde. Imendumine ulatub kuni 99,98%-ni, kuna magneesium on juba aktiveeritud ja valmis osalema otse raku töös.

ReMag on tõenaöliselt sama tõhus või isegi tõhusam, kui intravenoosne (veeni süstitav) magneesium.

🔬 ReMag vs. magneesiumkloriid – erinevus ei ole ühendis, vaid selles, kuidas keha saab seda kasutada.

Kuigi ReMag põhineb samuti magneesiumkloriidil, erineb see tavapärasest magneesiumkloriidi lisandist nii oma struktuuri, kontsentratsiooni kui ka imendumise poolest täielikult.

Tavaline magneesiumkloriid on sool, milles magneesium on seotud kloriidioonidega; sellest ühendist moodustab elementaarne ehk puhas magneesium ligikaudu 12%. Lisaks sõltub selle omastamine seedesüsteemi tööst: vajalik on piisav maohappe tase ning soole limaskesta normaalne seisund.

Kokkuvõtlikult. Tavaline magneesiumkloriid peab kehas alles lagunema ja vajab seedesüsteemi abi, kuid sellest imendub lõpuks vaid väike osa. ReMag on seevastu juba täielikult lahustunud ja aktiivses vormis, mis võimaldab kehal seda kohe rakutasandil kasutada, ilma seedimist, ensüüme või transpordimehhanisme vajamata. 

Tulemuseks on kiire ja maksimaalne imendumine ning oluliselt tõhusam toime kogu organismis.

ReMag imendub rakku murdosa sekundiga

ReMag®-i erakordne tõhusus ei seisne ainult tema väikseimas osakeste suuruses – selle tõeline saladus peitub ioonilises vormis. ReMag® sisaldab stabiliseeritud positiivselt laetud magneesiumioone, mis on täpselt sama suurusega nagu raku kaltsium- ja magneesiumikanalid.

See tähendab, et ReMag® ei vaja lagundamist, ensüüme ega transporterite vahendust.

📌 ReMagi looja Dr Carolyn Dean selgitab:

„Kui võtate lonksu ReMag®-i, toimub imendumine murdosa sekundiga – ioonid hüppavad raku sisse niipea, kui nad satuvad kokkupuutesse limaskesta või raku seinaga. See on täielik ümbersõit seedetraktist ja sealt tulenevatest probleemidest.“

Tänu sellele mehhanismile saab organism kasutada magneesiumi peaaegu viivitamatult. Kui enamik magneesiumivorme vajab 6–12 tundi, et jõuda läbi seedetrakti ja vereringe raku sisemusse (kui üldse jõuab), siis ReMag® suudab alustada tööd juba minutite jooksul – mis on eriti oluline ärevuse, lihaskrampide, väsimuse ja stressireaktsioonide puhul, kus efekt peab olema kiire.

Loe ReMagi tootmisprotsessist rohkem siit:

KEEMIK SELGITAB: Stabiliseeritud piko-iooniliste mineraalainete tootmisprotsess

Magneesiumkloriid

Elementaarne Mg / 400 mg: ~12% (48 mg)
Eeldatav imendumine: 20%
Mg kehale kättesaadav: 48 mg × 20% = 9,6 mg
Rakud saavad (ioonilises olekus): 9,6 mg × 25% = 2,4 mg

Magneesiumkloriid on üks paremini imenduvatest anorgaanilistest magneesiumivormidest. Selle molekul koosneb magneesiumist ja kahest kloriidioonist (MgCl₂), mis muudab selle vees väga hästi lahustuvaks.

See omadus võimaldab kiiret ja tõhusat imendumist seedetraktis, isegi neil inimestel, kellel on maohappe tootmine vähenenud. Magneesiumkloriidil on mõõdukalt lahtistav toime, kuid see on üldiselt kergemini talutav kui tsitraadipõhised vormid.

Keskmine elementaarmagneesiumi sisaldus magneesiumkloriidis on umbes 12%, mis tähendab, et suurema efekti saavutamiseks on vaja veidi suuremaid koguseid kui näiteks oksiidi puhul – ent selle võrra on imendumine märkimisväärselt tõhusam. Seda vormi kasutatakse edukalt ka välispidiselt, näiteks magneesiumiõli või jalavannide kujul, kus see imendub läbi naha ja võib aidata leevendada lihaspingeid.

Magneesiumkloriidi peetakse kasulikuks stressi, ärevuse ja unetuse korral, kuna see aitab kaasa parasümpaatilise närvisüsteemi aktiveerumisele. Samuti toetab see seedimist, kuna soodustab maomahla tootmist. Tegu on ühe universaalseima ja mitmekülgseima magneesiumivormiga, mis sobib paljudele – nii tundliku seedetraktiga inimestele kui ka neile, kes otsivad kiiret ja nähtavat mõju.

Seda vormi kasutatakse meditsiinis ka intravenoosselt, eriti ägeda magneesiumipuuduse või haiglasiseste seisundite korral. Mõned allikad väidavad, et magneesiumkloriid võib tugevdada ka immuunsüsteemi, parandades valgevereliblede tööd ja põletikuvastust.

Kuna magneesiumkloriid on happeline ühend, võivad mõned inimesed kogeda kerget maoärritust, eriti suuremate koguste puhul. Sellisel juhul on soovitatav võtta seda koos toiduga või jagada päevane annus mitmeks väiksemaks osaks. Samuti tuleks arvestada, et nahakaudne kasutus ei pruugi alati asendada suukaudset tarbimist, kuid võib olla suurepärane lisavõimalus magneesiumitaseme tõstmiseks.

Magneesiumkloriid ei sobi hästi inimestele, kellel on rasked neerufunktsiooni häired, kuna see võib viia magneesiumi kuhjumiseni organismis. Samas on see ohutu ja laialdaselt uuritud magneesiumivorm, mida soovitatakse nii üldise toidulisandina kasutamiseks kui ka spetsiaalseks seede- ja närvisüsteemi talitluse toetuseks.

Magneesiumtsitraat

Elementaarne Mg / 400 mg: ~16% (64 mg)
Eeldatav imendumine: 30%
Mg kehale kättesaadav: 64 mg × 30% = 19,2 mg
Rakud saavad (ioonilises olekus): 19,2 mg × 25% = 4,8 mg

Magneesiumtsitraat on üks enim kasutatavaid ja teaduslikult uuritud magneesiumivorme. See ühend koosneb magneesiumist ja sidrunhappest, mistõttu on sel hea vees lahustuvus ja kõrge biosaadavus. Magneesiumtsitraat imendub suhteliselt hästi, eriti neil, kellel on piisav maohappe tootmine.

Keskmine elementaarmagneesiumi sisaldus on umbes 16%, mis teeb sellest tõhusa, kuid mõõdukalt kontsentreeritud vormi. Selle happelisem iseloom võib mõnel inimesel põhjustada maohappe ärritust, eriti kui seda võtta tühja kõhuga.

Tuntud on ka selle lahtistav toime – suuremas koguses toimib see osmootse lahtistina, mida kasutatakse kõhukinnisuse korral. Väiksemates annustes on see siiski hästi talutav ja efektiivne üldise magneesiumipuuduse leevendamiseks.

Magneesiumtsitraat sobib hästi ka lahustuvatesse pulbritesse ja vedelatesse preparaatidesse, mistõttu on seda mugav kasutada erinevatel sihtrühmadel, sh eakatel ja lastel. Kuna tegemist on orgaanilise ühendiga, on magneesiumtsitraat seedesüsteemile üldiselt hästi talutav.

Magneesiumoksiid

Elementaarne Mg / 400 mg: ~60% (240 mg)
Eeldatav imendumine: 4%
Mg kehale kättesaadav: 240 mg × 4% = 9,6 mg
Rakud saavad (ioonilises olekus): 9,6 mg × 25% = 2,4 mg

Magneesiumoksiid on üks levinumaid ja odavamaid magneesiumivorme, mida kasutatakse paljudes toidulisandites. Selle eeliseks on väga kõrge elementaarmagneesiumi sisaldus – kuni 60% –, mis loob esmase mulje, et tegemist on tõhusa magneesiumiallikaga. Kuid praktikas on selle biosaadavus väga madal – alla 4% –, mis tähendab, et suurem osa magneesiumist ei imendu organismi.

See vorm vajab maohapet, et muutuda imenduvaks, kuid isegi siis jääb imendumise tase madalaks. Enamik magneesiumoksiidist toimib seedetraktis osmootselt, tõmmates vett soolde ja põhjustades kõhulahtisust. Seetõttu kasutatakse seda sageli kõhukinnisuse leevendamiseks, mitte magneesiumipuuduse raviks.

Magneesiumoksiid võib lühiajaliselt aidata seedesüsteemi puhastada, kuid see ei sobi pikaajaliseks kasutamiseks, kui eesmärk on organismi magneesiumivarude taastamine. Kõrvaltoimeteks võivad olla gaasid, puhitus ja seedetrakti ärritus.

Tänu oma odavusele leidub seda paljudes üldkasutatavates toidulisandites, kuigi selle efektiivsus on küsitav. Magneesiumoksiidi kasulikkus piirdub peamiselt soolte stimuleerimisega ning selle süsteemne toime on minimaalne.

Magneesiumglütsinaat

Elementaarne Mg / 400 mg: ~15% (60 mg)
Eeldatav imendumine: 80%
Mg kehale kättesaadav: 60 mg × 80% = 48 mg
Rakud saavad (ioonilises olekus): 48 mg × 25% = 12 mg

Magneesiumglütsinaat on ühend, milles magneesium on seotud aminohappe glütsiiniga. Glütsiin on rahustava toimega neurotransmitter, mis aitab vähendada ärevust ja parandada und. Selle vormi suur eelis seisneb heas taluvuses ja väheses lahtistavas toimes, mistõttu sobib see hästi ka tundliku seedetraktiga inimestele.

Elementaarmagneesiumi sisaldus jääb keskmiseks – umbes 15% –, kuid selle biosaadavus on kõrge, kuna glütsiin aitab magneesiumil paremini soolestikust verre liikuda. Kuna glütsiin ise soodustab lõõgastumist, kasutatakse magneesiumglütsinaati sageli õhtuti une toetamiseks või stressiperioodidel.

Magneesiumglütsinaat on eriti populaarne kroonilise stressi, lihaspingete, ärevushäirete ja unetuse korral. Samuti sobib see neile, kes soovivad vältida tavalisi magneesiumilisanditega kaasnevaid seedesüsteemi kõrvaltoimeid.

Kuna glütsiin aitab tasakaalustada närvisüsteemi, pakub see vorm ühtaegu nii magneesiumi kui ka glütsiini kasulikke omadusi, muutes selle üheks universaalsemaks ja paremini talutavaks magneesiumivormiks.

Miks on meil vaja suuremat kogust rakkudeni jõudvat magneesiumi?

Enamik inimesi kannatab tänapäeval kroonilise magneesiumipuuduse all, mis võib avalduda enam kui 68 erineva sümptomina.

Kuid miks vajab organism suuremaid koguseid magneesiumi, et neist sümptomitest tõhusalt vabaneda?

Esiteks on meie tänapäevane eluviis ja keskkond kehale tohutu väljakutse. Kiire elutempo, krooniline stress, tööstuslik toit ja vähene uni kurnavad organismi kiiremini, kui suudame mineraalainevarusid taastada. Stress näiteks kiirendab magneesiumi eritumist ja süvendab selle puudust veelgi.

Teiseks on toidu magneesiumisisaldus tänapäeval märgatavalt vähenenud. Mullad on mineraalidest ammendunud ja isegi tervislik toit ei suuda enam pakkuda piisavat magneesiumi kogust. Kui loodame ainult tavatoidule, jääb meie keha endiselt puudusesse.

Kolmandaks ei pruugi väiksemad magneesiumi kogused olla piisavad, et puudust täielikult kõrvaldada.

Kui magneesiumi tase on aastaid olnud madal, kasutab keha saadavat magneesiumi esmalt kõige elutähtsamate funktsioonide jaoks, näiteks südame ja närvisüsteemi töö toetamiseks. See tähendab, et ülejäänud sümptomid – näiteks lihaskrambid, ärevus või krooniline väsimus – võivad püsida seni, kuni magneesiumi tase pole taastunud.

Lisaks kaotab keha magneesiumi iga päev. Higi, uriin ja isegi seedimisprotsessid viivad magneesiumi kehast välja. Kui lisada siia veel teatud ravimite, alkoholi või kofeiini tarbimine, suureneb päevane kadu veelgi. Suuremad magneesiumi kogused aitavad seda pidevat kadu tasakaalustada.

Ja lõpuks, magneesiumipuudus ei põhjusta ainult ühte sümptomit, vaid võib mõjutada kogu organismi korraga. See on üks põhjus, miks vajame suuremaid koguseid, sest ainult piisav magneesiumi tase suudab leevendada kõiki puudusega seotud sümptomeid – olgu selleks unehäired, seedimisprobleemid, energiapuudus või ärevus.

Seetõttu on oluline mõista, et magneesiumi võtmine ei tähenda üksnes puuduse leevendamist, vaid on terviklik lähenemine keha tasakaalu taastamisele.

See on investeering Sinu rakkude, energia ja üldise tervise heaks.

Kui soovime tõeliselt leevendada kõiki enam kui 68 magneesiumipuuduse sümptomit, vajame suuremaid ja järjepidevaid koguseid, et keha saaks taastada selle elutähtsa mineraalaine taseme ning töötada täie jõuga!

Kui suur peaks olema magneesiumi kogus, mida keha igapäevaselt vajab?

Sageli ei piisa magneesiumipuuduse korral varude taastamiseks ametlikult soovitatud kogustest. Tõhusaks laadimiseks ja puuduse sümptomite leevendamiseks vajab organism sageli märksa suuremaid koguseid magneesiumi – vormis, mis ka päriselt rakkudeni jõuab. Just seetõttu on oluline mõista, kui palju magneesiumi on tegelikult vaja, kui kaua võib laadimine aega võtta ja milline kogus aitab tulemusi ka pikemas perspektiivis säilitada.

• Enamik inimesi vajab igapäevaselt rohkem magneesiumi, kui riigi poolt etteantud soovituslik ööpäevane kogus.
• Magneesiumi laadimise perioodil on vaja veelgi suuremaid koguseid – umbes 900–1200 mg rakutasandil omastuvat magneesiumi –, et ümber pöörata enam kui 68 magneesiumipuuduse sümptomit.
• Magneesiumi laadimine võib võtta aega umbes 4 kuust kuni 2 aastani olenevalt inimese terviseseisundist.
• Praktika on näidanud, et enamik täiskasvanuid vajab pärast magneesiumi laadimisfaasi umbes 400–700 mg päevas täielikult rakkudesse imenduvat magneesiumi, et vältida puuduse sümptomite tagasitulekut.

Kokkuvõte: Magneesiumi imendumine ja parima lisandi valik

Nagu siinsest artiklist selgub, on magneesium elutähtis mineraalaine, mille puudus võib mõjutada kogu organismi talitlust – alates energiatootmisest ja närvisüsteemi tööst kuni südame, luude ja hormonaalse tasakaaluni.

Nagu Sa nüüd tead, pole kõik magneesiumivormid võrdsed. Mõni toetab seedimist, mõni toob ajutise lõõgastuse… kuid kui soovid, et Su keha päriselt taastuks, peab magneesium jõudma rakkude sisse – sinna, kus toimub tegelik töö.

Artiklis toodud faktid, võrdlused ja teaduslikud selgitused viivad ühe lihtsa järelduseni:
tulemusi ei määra mitte see, kui palju Sa magneesiumi võtad, vaid kui palju sellest rakku jõuab!

Kui Su eesmärk ei ole pelgalt sümptomeid leevendada, vaid taastada keha loomulik tasakaal, energia ja heaolu, siis tuleb valida lahendus, mis töötab just seal, kus seda kõige rohkem vajatakse – raku sees.

Siin tulebki mängu ReMag – stabiliseeritud piko-iooniline vedel magneesium, mis imendub 99,98% ulatuses otse rakkudesse.

Just seetõttu kannab ReMag õigusega nimetust „magneesiumi ime“.

👉 Kui Sa soovid lahendust, mis töötab päriselt, mitte ainult paberil, siis on ReMag® asendamatu lahendus magneesiumipuuduse ennetamiseks ja kõrvaldamiseks.