Kui sinu eesmärgiks on edukas kaalulangetus, siis üks asi, mis aitab püsivalt edu saavutada on see, kui lõpetad toidu sildistamise ja jagamise "heaks" ja "halvaks". Toitumisega seoses kohtame sageli väljendeid nagu „patutoit“, „lohutustoit“, „luban endale midagi head“, „täna olin tubli, ei söönud magusat“. Selline lähenemine ei pruugi esmapilgul tunduda kahjulik, kuid tegelikult toidule moraalse hinnangu andmine – hea vs halb – võib kahjustada sinu suhet toitumise ja iseendaga.
Tegelikult ei pea ühtegi toitu iseenesest halvaks või keelatuks pidama. Oluline on söödud kogus, tarbimise sagedus ja tagajärg ehk see, kuidas toit sind ennast tundma paneb. Seega pole vaja lahterdada, kas toit on hea või halb. Tarvis on tõsta teadlikkust ja analüüsida, milline enesetunne mõne toidu söömisega kaasneb. Oluline on teada saada, milliseid toite meie organism vajab ja millised meile väärtust ei paku ning õppida nende teadmiste järgi valikuid tegema.
Tervist toetav toitumine
Kaalulangetuse või tervisega seotud eesmärkide puhul kiputakse mõtlema, et peab „õigesti sööma“. Kuid tervist toetav toitumine ei tähenda rangete reeglite järgimist või enda karistamist, vaid:
- teadlikkust, millised toidud toetavad heaolu
- analüüsimist kuulates oma keha ja mõistes, kuidas mingid toidud enesetunnet ja energiataset mõjutavad
- paindlikkust, et mahutada sinna ka maitsenaudingud ja seltskonnaüritused
- ning enesekaastunnet, et ükski valik ei määraks ära sinu väärtust inimesena ja laseks olla enda vastu leebe
Organismi vajadusi toetav toit
On tõsi, et mõni toit pakub kehale rohkem toitaineid ja mõjub veresuhkrusõbralikumana ning seeläbi toetab meie heaolu. Seega selle asemel, et mõelda, kas mingi toit on “halb” valik, võiks mõelda hoopis sellele, kuidas see toit mõjutab enesetunnet, energiataset ja meeleolu.
Tuleks teada, et toidud, mida keha vajab sagedamini on:
- köögi- ja puuviljad ning marjad
- täisteratooted ja kaunviljad
- kvaliteetne valguallikad (nii taimsed kui loomsed)
- head rasvaallikad (rasvane kala, avokaado, oliiviõli, pähklid, seemned)
Need võiksid olla igapäeva menüü osad, et organismi vajadustega oleks arvestatud ja heaolu toetatud.
Aga burger? Jäätis? Koogitükk sõbranna sünnipäeval?
Kui vahel söödki ära mõne burgeri, jäätise või koogitüki, siis see ei ole maailmalõpp. Need ei tee sinu toitumist kohe ebatervislikuks. Need on sageli osa sotsiaalsetest koosviibimistest ning neid ei pea oma elust välja jätma. Oluline on ikka tasakaal. Kui toitumine on 80%-90% ulatuses tasakaalus ja toetav, siis ei muuda üldist pilti mõni üksik jäätis või kiirtoidukord.
Seega on väga oluline sõbralik suhtumine toitu, sest kui seod toiduga süü- või häbitunde, võib see viia:
- emotsionaalse söömiseni
- ülesöömiseni
- toiduga seotud sundmõteteni
- söömishäireteni
Kuidas teha valikuid ilma süütundeta?
Oluline on toiduvalikuid tehes hoida enda vastu leebet ja sõbralikku suhtumist ning analüüsida oma valikuid neutraalsete emotsioonidega. Näiteks:
- Küsi endalt enne söömist:
“Kas see toit toetab praegu minu heaolu?”
Kui vastus on „jah“, söö ja naudi. Kui „ei“ – mõtle, kas soovid siiski süüa. Kui jah, siis söögi teadlikult, aga mitte süütundega. - Pärast söömist küsi endalt:
“Kuidas ma ennast tunnen?”
Kui toit tekitas väsimust, raskustunnet kõhus, tekitas hiljem isusid või mõjutas und, siis võta see edaspidiseks teadmiseks – käsitle seda mitte läbikukkumise, vaid õppetunnina. - Harjuta neutraalseid mõtteid nagu näiteks: „See on toit, mida ma hetkel valisin“, mitte „Ma olin halb, et seda sõin“.
Toit on osa elust, kuid mitte elu mõte
Ära unusta, et sööd selleks, et elada, mitte ei ela selleks, et süüa. Oluline on saada toitumise osas teadlikuks, kuid pole tarvis üle mõelda. Kogu elu ei keerle vaid toidu ümber! Pea meeles, et tervislik toitumine ei tähenda ainult kõige puhtamaid ja organismi seisukohast kõige kvaliteetsemaid toiduaineid – see tähendab elutervet suhtumist toitu ja toitumisse ning tasakaalu, mis toetab sinu heaolu.
Mõnikord on see köögiviljarikas tatraroog kalaga. Teinekord pitsa. Mõlemal on koht.
Kokkuvõtteks
- Toit ei ole hea või halb – see kas toetab sinu tervist ja eesmärke või ei toeta.
- Sinu keha vajab rohkem täisväärtuslikke toitaineid, mitte piiranguid - seega keskendu rohkem sellele, mida tahad oma organismile pakkuda ja jäta lihtsalt natuke ruumi ka muule.
- Süü- või häbitunne ei ole kunagi vajalik ega ole kuidagi abiks – isegi siis, kui su eesmärk on kaalu langetada.
- Tõsta oma teadlikkust, mitte ära kehtesta endale rangeid reegleid.
- Analüüsi, mitte ära anna hinnangid. Küsi: “Kuidas see toit mind end tundma pani?”
- Ja mis peamine – naudi elu ja toitu, lihtsalt tee seda armastusega iseenda vastu!
Jaga kommentaarides teistega, milline on sinu suhe toiduga?
