Osalesin hiljuti toitumispsühholoogia koolitusel ning tahaksin sinuga jagada kolme olulisemat mõtet, mis mul tekkisid ja mind saatma jäid. Kõigepealt peab aga ära mainima, et toit ei ole enamikele lihtsalt kõhutäide, kütus ja ehitusmaterjal, vaid seotud väga tugevalt tunnete ja emotsioonidega. Söömiskäitumist mõjutavad paljud erinevad tegurid, näiteks kultuurilised ja sotsiaalsed normid, psühholoogilised tegurid, kogemused lapsepõlvest, perekonna dünaamika, emotsionaalne seisund ja muud. Kuna ülekaalulisus ja rasvumine on kogu maailmas väga levinud probleem, siis hakatakse sageli oma söömiskäitumist teadlikult muutma just eesmärgiga kaalu langetada. Murekohaks on see, et tihti sel teekonnal kannatab inimese suhe toiduga ning võib muutuda ebaterveks. Alljärgnevalt toon välja kolm olulist mõtet, mida peaksid teadma, et seda olukorda vältida.
Suhe toiduga peegeldab suhet iseeendaga
Sinu suhe toiduga sõltub palju sellest, milline on sinu suhe iseendaga – sellest, kuidas end näed ja kuidas endasse suhtud. Kurb tõsiasi on see, et suurem osa meist ei oska oma peegelpilti adekvaatselt hinnata, mis tähendab seda, et pilt, mida nähakse on moonutatud ja ei tunta peeglisse vaadates rahulolu. Ma usun, et selles on süüdi enda võrdlemine teistega ning seda on tugevalt õhutanud sotsiaalmeedia võidukäik. Tegelikult aga tõukavad meid sellesse iseendaga rahulolematusse paljud väikesed nüansid, mis meid igapäevaselt ümbritsevad ja mis on saanud tänapäeva elu loomulikuks osaks. Näiteks isegi telefonide selfi-kaamerad rakendavad automaatseid filtreid, mis meie näonaha siledamaks teevad. Milleks seda vaja on ja kuidas see aitab kaasa sellele, et me aktsepteeriksime end sellisena nagu me oleme?
Ja nii ongi, et inimesed on oma peegelpildiga rahulolematud ja alati leidub enda juures midagi, mis võiks paremini olla. Selline negatiivne ja kriitiline suhtumine iseendasse ei saa aga kaasa tuua positiivseid emotsioone. Kuid nagu eelnevalt juba mainitud sai, on söömiskäitumine väga tugevalt seotud emotsioonide ja tunnetega. Kui oleme kurvad, lohutame end toiduga, kui oleme rõõmsad, tähistame toiduga, kui oleme enda peale vihased, karistame end toiduga, kui oleme midagi saavutanud, premeerime end toiduga. Seega, see, mis suhu läheb on tugevalt seotud meie emotsionaalse seisundiga ning ilmselt on üheks põhjuseks see, et toit on midagi, mis on kättesaadav, mille üle saab otsustada ja mida on justkui lihtne kontrollida.
Kuna suhe toiduga peegeldab suhet iseendaga, tähendab see seda, et kui tahame, et meil oleks toiduga hea suhe, peame muutma oma suhtumist iseendasse. Peame suhte enda kehaga korda saama. Selles osas ei sünni suured muutused üleöö ning tuleb endale aega anda ja olla kannatlik. Eelkõige tuleb lõpetada enda võrdlemine teistega, muuta oma negatiivne sisekõne positiivseks, teha palju mõttetööd, analüüsida enda vastu suunatud rahulolematuse ja kriitika juurpõhjuseid ja praktiseerida tegevusi, mis aitavad olukorda ümber pöörata. Nii kaua kuni sa ei muuda oma suhtumist endasse positiivsemaks, kannatab sinu suhe toiduga.
Äärmused
Ükski äärmus pole kunagi hea. Kui võtad eesmärgiks kaalu langetada ja teed sellega seoses oma söömiskäitumises liiga suured muudatused, siis need paraku soovitud tulemust ei too. Tavaliselt algab kõik sellest, et seatakse ebarelistlikud ootused ja edu mõõdetakse vaid kaotatud kilodes. „Tahaks kuu ajaga 10 kilo kaotada!“ on üsna tavaline soov, kuid kindlasti mitte kuidagi tervislik ja on saavutatav vaid ekstreemsete meetoditega. Kuid sageli selleks, et neid ebarealistlikke ootusi täita, seataksegi endale toitumise osas äärmuslikud piirangud, mis tekitavad vaid ebamugavust, panevad liigse surve alla ning lõpuks tõukavad loobuma. Ekstreemselt suur kaloridefitsiit, toiduainete välistamine, toitude keelamine, mingite kummaliste segude või preparaatide tarbimine, palju sporti, obsessiivsed mõtted toidu ümber – need saadavad sageli neid, kes on võtnud eesmärgiks kaalu langetada. Paraku pean ütlema, et äärmused ei too pea kunagi püsivaid tulemusi ja seda on nüüdseks paljude uuringutega ka tõestatud. Äärmuslikud meetodid ei sobi püsivaks kaalu langetamiseks!
Teine probleem aga on see, et isegi kui kaalu langetatakse tervislikus tempos muutes oma elustiili, siis mõõdetakse sageli edu vaid kaalunumbri järgi ehk fookus on vales kohas. Paraku ongi nii, et kui kaalu langetamine on seotud vaid välimuse muutmise sooviga, mis on ajendatud negatiivsest suhtumisest oma kehasse, siis isegi kui oma eesmärk saavutatakse, ei pruugi oodatud rahulolu saabuda. Kui oled olnud enda vastu range, kriitiline ja negatiivne, siis kahjuks see ei muutu, vahet pole, kas kaalud 70 kg või 60 kg. Seega tuleks fookus seada mujale – energiataseme muutusele, tervisenäitajatele, enesetundele, unekvaliteedi paranemisele – ehk kõigele sellele, mida silmaga ei näe. Soovitan mõelda, mida ühele täiesti võõrale inimesele ütleks sinu kohta su kaalunumber või sinu nägemine. Tegelikult ju suurt midagi. Ei su kaalunumber ega välimus ei ütle, kes sa oled. Need ei defineeri sind, seega ära hinda ennast nende järgi!
Suhtumine
Kui otsustatakse hakata kaalu langetama, siis üldiselt on selge, et tuleb teha oma senises elustiilis mingid muudatused. Kas need muudatused toovad ka oodatud tulemused või ei, määrab ära suures osas suhtumine. Murekohaks on see, et enamasti peab inimene muudatusi kohustuseks. See tähendab, et nii kui sa mõtled oma peas „ma pean“, muutub see kohe sunniks ning sund toob kaasa kas vastupanu või alistumise. Viimane on tõenäolisem, kui sunnib keegi teine. Kui sunnid ennast ise, siis hakkad endale vastu. Tegelikult pole ju ei vastupanu ega alistumine need, millele tahaks ehitada oma uued elukestvad harjumused ja uue elustiili. Seega tegelikult tulekski eelkõige muuta oma suhtumist. Mõtle hoopis niipidi, et sa ei pea elus midagi tegema, sul on alati valik ning sa saad ja võid teha.
Näiteks on viimasel ajal populaarne kalorite lugemist või toidu kaalumist demoniseerida. Kui inimesel ikka pole mingeid teadmisi regulaarsest söömisest, toidu koostisest, kogustest, süsivesikutest, valkudest ega rasvadest ja toidukorra tasakaalustatusest, siis toitumiskava järgimine ja toidu kaalumine aitab tal selles osas palju teadlikumaks saada. Minu arvates pole pobleem nendes tegevustes, vaid suhtumises nendesse tegevustesse ja äärmustesse langemises. Oluline on mitte näha selles kõiges kohustust, vaid võimalust õppida ja teadlikumaks saada. Samuti on oluline leida selles tegevuses tervislik tasakaal. Kui oledki võtnud eesmärgiks mingit toitumiskava järgida, siis see ei tähenda, et sa ei tohiks väljas süüa või sünnipäevalauda istuda. Oluline on toitumiskava järgides kaasa mõelda ja omandatud teadmisi kasutada ka väljas toitu tellides või üritustel laua ääres oma taldrikut täites.
Pigem on probleem selles, et inimesed ajavad taga perfektsionismi, kuid paraku „kõik või mitte midagi“ mentaliteet ei too kaasa midagi head ja sageli lõhub hoopis meie elu. See pole nii ainult toitumiskava kasutamisega, vaid ka kõige muuga siin elus. Seega selleks, et omandada uued tervist toetavad söömisharjumused ja vajadusel kaalu langetada on oluline lõpetada enda piitsutamine, suhtuda enda kehasse hästi ja muuta suhe iseendaga ilusaks. Alles siis saad muuta ka oma söömisharjumusi positiivses suunas. Samuti tuleks unustada kõik äärmused – liigsed piirangud ja ebarealistlikud ootused. Tuleks seada fookus nendele aspektidele, mis on päriselt olulised ning mitte olla kinni ainult kaalunumbris. Ning kõige selle aluseks on loomulikult suhtumine. Tuleb lõpetada enda sundimine, vaid näha võimalusi, mida elu pakub.
Jaga oma mõtteid - kas tundisid, et mõni nendest punktidest puudutab ka sind?
