Tere hilisõhtut!

Tulin just oma lastega rullitamast (üks rullitas rulluiskudel ja teine vankris).  Vanem laps lõpetas toimetamised ja seadis end magama ning pisipõnn läks issiga vanni. Tekkiski vaba moment oma mõtted kirja panna.

Mul on hea meel, et lapsel on ees viimane koolikuu. Tegelikult meil mõlemal on viimane koolikuu, peale mida saame korraks hinge tõmmata ja kodumaal seigeldes selle ilu nautida. Väga tervitatav on ikka sel kooliaastal see vaheaegade rohkus. Olen täheldanud, et laps on palju värskem, pea lahti ja hinded ka korras. Suurepärane muutus! :)

Minu toitumine on, kui mõni väike libastumine välja arvata, paigas, aga kaal on jäänud seisma 67,4 juures (sain korra isegi 67,2 kg-ni). Vast need libastumised pole siis nii väikesed...

Kuna palju on teha, aga vähe on aega, siis olen hetkel toonud ohvriks oma pilliõpingud, pole juba nädalaid pilli harjutanud. Sotsiaalelu on nagunii (umbes 75% ulatuses) olematu beebi kõrvalt, sest tema jaoks olen mina see "väljavalitu", kellega ta soovib kogu oma aja veeta ning iseenesest selline isolatsioon mind väga ei morjenda. Soovin siiski leida endas selle jõu, et suveks saledaks väljakutse raames oma väljahõigatud eesmärk saavutada. On ju see ka lõpusirgel - 65 kg pole tegelikult kaugel. Samas tunnen, et see eksamisess ja kodutööde valmimine tähtaegselt tekitab ohtralt stressi. Ma pole kindlasti ainus. Eks see ole ka nii, et kui pidevalt surve all olla, siis on variant, et harjub ära selle koormusega. Samas on vahest tunne, et pingutan oma pisikese lapse kõrvalt üle ning olen liiga palju aineid endale see semester rabanud, aga ma ei anna veel alla. Punnitan lõpuni ja vaatab, mis saab, kas saab, kuidas saab. Loodan lihtsalt, et see stress ei hakka mu kaalu kallale. Proovin seda maandada spordiga või niisama liikumisega.

Kusjuures jalutamisega on nüüd vist jokk, kaal ei lange enam nii kergelt. Ainevahetuse kiirendamiseks on kohv ja erinevad tšillipiprad ka ennast ammendanud. Need viimased on siiani minu jaoks igapäevased salarelvad olnud. Ehk on see ainult platseebo efekt, aga mulle see mõte nende toimimisest iseenesest meeldib, lisaks armastan seda väikest vunki, mis nad mu roogadele annavad. Edaspidi tuleb veel rohkem rõhku spordile panna, pole siin pääsu sellest. Ning see tuleb ju ainult kasuks, nii lastele eeskuju andmisel, kui ka enda tervis ütleb aitäh. Mida siin enamat tahta.

Matilda