3. aprillist ongi juba saanud 21. mai. Homme peaks arvutuste kohaselt saabuma päev, mil ma saavutan 65 kg, kuid reaalsuses olen sellest 1,2 kg kaugusel. Alustasin väljakutset numbriga 69,4 ja õnneks on 1. juunini veel aega, et saavutada eesmärk. Numbri 65 meelitan kaalult välja, aga kindlasti on sellel saba taga. :)
Kahju, et ma ei tea, milline oli minu "ideaalkaal" kunagi - kui kõik hästi oli, siis ma ei käinud numbreid fikseerimas. :D

Mõned lugejad on mulle teada andnud oma alustatud teekonna edusammudest parema mina suunas. On ka vihjatud, et säde oma tulehakatisele pärineb minu postitustest. Tore, et kirjapandud sõnad annavad motivatsiooni inimestele oma elu paremuse poole muuta. See annab mulle omakorda jaksu jätkata oma teekonda. Aitäh!

Kuna käes on eksamisessioon, siis tempo on läinud veidike rahulikumaks (kiired eeldustööd tehtud ja teise aasta lõpusirge käsil). Olen isegi jõudnud riietepoodi minna, sest kaalulanguse + kahanenud sentimeetrite tõttu tekkis tõeline põud garderoobis. Proovisin poes selga M-suuruses riideid (olgugi, et võtsin L-suuruses rõivaid ka kabiini juhuks, kui M on liiga väike) ning need sobisid selga nagu valatult. Ma olin nii rõõmus, vaatasin end siis iga nurga pealt ja olin väga rahul enda saavutatuga. Jõudsin siia punkti tahtejõuga, mitte midagi ei tulnud kergelt. Usun, et see tunne, mida sel hetkel tundsin, jääb mulle pikaks ajaks meelde.

Sellest positiivsest shopingust sain omakorda tõuke viia oma suureks jäänud riided õmblusesse. Kui ma pükse jalga panin ja õmbleja tuli nööpnõeltega üleliigset koomale tõmbama (sel momendil oli vahva vaadata, kui palju vaba ruumi on riietele juurde tekkinud), siis pidasin vajalikuks selgitada, et kuidas nii juhtus, et need riided nõnda suureks mulle on jäänud. Ta oli sellest toitumise teemast väga õhinal ja ma siis jagasin talle infot Fitlapi kohta, aga ma polnud kindel, et kas Fitlapil venekeelne versioon ka olemas on. Lootsin, et on ning samas mõtlesin, et sellest pole lugu, kui see ka puudub, sest kui on tahe, siis on võimalus leida lahendus. Lisaks küsis ta, et kas ma pidin veel trenni ka tegema ja vastasin, et siia punkti olen jõudnud põhiliselt jalutamisega.

Selline küsimus võib üldjoontes tähendada aga seda, et inimene tahaks midagi, mis on lihtne ja et võimalikult vähe peaks pingutama. Siin vast kehtib see printsiip, et kui vähe investeerid, siis palju ära looda tagasi saada, sest kui midagi siin elus tuleks väga lihtsalt, siis mis viga elada ja muudkui eesmärk eesmärgi järel täita. :D Loomulikult eriti kiire tulemuse annab plastikakirurgia (rasvast saab lahti rasvaimuga, kanni tõsta implantaatidega, isu piirata maovähendusega jne), aga selle püsiv tulemus on omaette küsimus.

Peale endas põleva tahtejõu pole olemas tugevamat võluvitsa ning enda töö ja vaevaga saavutatud tulemus on alati üle kõige, mis siis, et tegemist on "vaese inimese" ülimalt aeglase viisiga (kaua tehtud kaunike). Lisaks on vast väiksem tüsistuste risk naturaalsel moel lihased kasvatada ja kaalu langetada, kui selle ilukirurgia fast food solution'i lahendusega. :D

Seega liigume rohkem jalgsi ja sööme normaalselt nagu talupojad ennemuiste!

Jõudu tööle!

Matilda