Tänud lohutussõnade ja kallistuste eest! Igal juhul täna tunnen end lõpuks juba inimesena. Esmaspäeval ja teisipäeval aga tundsin end trennis umbes sellises kehas olevat.

                                                     

Aga trennid said tehtud ja eilses BodyToningus, kus oli asedustreener (minu uus lemmik), sai jälle hullusid jõu- ja ilunumbreid tehtud. Ma ei hakka pikalt kirjeldama, sest tundub, et lugemine on hullem, kui tegemine, ütlen vaid, et tegu oli jälle pabertaldrikutega, mis olid kord jalgade, kord käte all.

Spordiklubis käib võistlus, mis kestab mitu nädalat, iga kord on kavas 2 ala. Lõpuks liidetakse punktid kokku. Ei, mina ei võta osa. Kuigi jah, treenerile sai öelnud, et võiks ikka seenioride vanuseklassis eraldi punktiarvestuse teha. Kaks esimest ala olid kükid kangiga, turjal siis pool oma kehakaalust. Mäletate, tegin kevadel 140 kükki? No maru tegijaks pidasin ennast ju... Häh, see on köömes praeguse absoluutse liidri kõrval! Peale 300 kükki treener palus lõpetada, sest aeg on koju minna wink. Teine ala oli rippes jalgade tõstmine, seda tegi ta 115 korda. Võrdluseks, järgmine tegi 40.

                                               

Teie blogidest olen "noppinud" igasugu häid nippe küll toitude, küll trenni poole pealt. Tavaliselt kusagile paberinurgale üles kirjutanud, et seda peab proovima... Ja kui lõpuks avastan selle kirjutise ja ära proovin, siis on teistel see ammu unustatud. Tuletan siis meelde. Maire idee vabavaraga kartulipudru kogust suurendada on lihtsalt super, sest peale selle, et seda on rõõmustavalt palju, tuleb see imehea! Mina kartulit ei armasta, aga seda söön väga hea meelega. Keegi suurendas leivasupi kogust suvikõrvitsaga. Oli hea, aga seekord tegin kõrvitsaga, blenderdasin veel korralikult läbi ja oi, kui hea see siidine vaht oli! Carmenile suured tänud orsotto idee eest! Olen nüüd 2 korda teinud, peediga ja seentega. Mõlemad said imemaitsvad ja kui juba Härra palus veel teha (pole ta ei peedi ega kruubi fänn), siis võin julgelt teistelegi soovitada. Chia desserti keegi kiitis, keegi laitis. Mina tegin 5%-lise jogurtiga, lahustuva kohvi, banaani ja mandlilaastudega. No ei teagi, mitu õhtut järjest ma sama toitu nautisin!

Aga trenni poole pealt panin kõrva taha, et Karolin tahab, et suudaks lõuga tõmmata. Laura ka kirjutas midagi sellest ja siis ma nägin unes, et ma teen seda ilma mingi pingutuseta, unes veel mõtlesin, et häh, nii kerge ju! Mõte jäi kummitama, aga rahvast täis saalis lolli mängima ei julgenud minna. No ja siis jäi ju võimalus mängida mõttega, et ju ma ikka suudan. Kuigi ma ei mäleta, et oleksin kunagi proovinud. Nüüd olen kaks korda juhtunud trenni peaaegu tühjas saalis ja tegin proovi. Ja teine kord lihtsalt kontrollisin, et kas olengi nii äpu... No mitte sentimeetritki ei suutnud ma ennast kergitada! Huvitav, kuidas on võimalik, et käe muskel on nii suur, aga teha midagi ei jaksa??? Aga! Minu unistuseks ei ole lõuga tõmmata, nii et see on veel üks asi, mille jätan noorematele wink.

Planguga oli ju ka nii, et aina lugesin, et teete ja olete tublid, aga ikka võtsin hoogu, et proovida. No väga raske on! Igasugu plangu "aktiivseid" variante teen heameelega, aga see staatiline hoidmine on karm. Ja miks? Käed väsivad ära! Aga kui juba alustatud sai, siis alla ma muidugi ei anna!

Oih, no jälle sattusin hoogu ja tahaks veel sellest ja tollest kirjutada, aga no kes see ikka viitsib nii pikka postitust lugeda?! Püüan varsti jälle kirjutada.

Olge siis tublid!