Kas keegi oli veel eile lumevangis? Mina tegin kodukontori, no ei lähe ikka nii väikese juhistaažiga sellise ilmaga suvekummidega enda ja teiste eludega riskima😏.

Mõtlesin, et kirjutan õige sellest, kuidas mul liikumise väljakutse möödus. Kui ma jälle kuu kokkuvõtteni ootan, siis unustan pooled asjad ära. Arvan, et juba praegugi ei ole kõik meeles. Ma ju räägin, vanadus😏…

Minu jaoks oli see väljakutse ikka tõeline VÄLJAKUTSE, sest kui muud ülesanded olid täiesti tehtavad, siis "liigu õues" tundus paras pähkel. Tõeline kodukana ju🤣. Kui ma linnas elasin ja autoga ise ei sõitnud, siis liikusin palju jala, aga praeguseks on minust saanud täielik autosõltlane. Muidugi et otsustasin osaleda, siis kavatsesin kõik ülesanded ka täita.

Alustuseks tegingi esimesel päeval ABC plaani, kuhu panin sisse seitse punkti. Graafiku "mustandi" tegin ka, mida korrigeerisin igapäevaselt vastavalt sellele, milline plaanidest õnnestus paremini ja milline halvemini. Plaan A nägi ette, et täidan iga väljakutse ülesande eraldiseisvana, mis tähendas, et ei märgi väljakutse tabelis mitut linnukest ühe tegevuse eest. Arvasin, et teise nädala lõpus pean rakendama ikka plaani B (2 linnukest) või isegi C (3 linnukest). Ütlen kohe ära, et B ega C plaani vaja ei läinud. Ka muudes punktides sain enamasti põhiplaaniga hakkama. Enamasti, mitte kõigis (nagu oleksin tahtnud), aga et kõik oli läbimõeldud ja planeeritud, siis ei tekkinud mingeid enesesüüdistusi aga kahetsust. Tegelikult võtsin kogu seda asja pigem toreda mänguna kui piinarikka kohustusena😀.

Teisipäevase kodukontori päeval tehtud aiatööd läksid 40 minuti väljas liikumise alla (tegelikult kokku tundi 4-5), kuigi sammusid oli ka tublisti üle 10 tuhande. Sammude linnukese püüdmine jäi teise päeva peale. Sama päeva õhtuse trenni eest märkisin tehtuks Fitlapi trenni, kuigi see oli minu jaoks uus ja kiirtrenn ka.

Kolmapäeval käisin oma lemmiktrennis (hiit+ABS) ja panin ka positiivsed mõtted kirja. Neid sai ilmselgelt rohkem, kui kolm, sest kui lõpetad selle trenni, higi voolamas ja rind paisumas uhkustundest, et mitte ühegi harjutusega jänni ei jäänud, on positiivseid mõtteid pea täis. Kuigi minul ei ole vaja neid mõtteid lugeda selleks, et trenni tahaksin minna. Mul on pigem vastupidi, kui ma mingil põhjusel trenni minna ei saa, oleks mul vaja lohutavaid mõtteid, et vahel võibki trenni vahele jätta ja mitte midagi hullu sellest ei juhtu🤣

Hommikune jalutuskäik ei olnud küll kohe peale ärkamist, aga ikkagi hommikul. Viisin auto teenindusse kontrolli (mingi tehasepoolse tagasikutsumise kampaania) ja kõndisin 2 peatusevahet jala, oleksin kolmandagi kõndinud, aga et talv läbi sai madala saapaga tatsatud, siis korraliku kontsaga oli tempo üsna nigel ja kartsin, et ei jõua enne bussi. Jalutasin peatuses edasi-tagasi.

Ühel õhtul sõitsin trennist koju ja mõtlesin kogu tee, mis mind siis motiveerib trenni minema🤔? Fitlapi kava jälgima? No trenn on ju puhas nauding, selle jaoks pole mingit motivatsiooni vajagi😀. Siiski-siiski, just nädalavahetusel rääkisin õues joostes lapselastele (8 ja10), et mõni aasta tagasi teesklesin, et ei jõua neid kinni püüda. Eelmisel aastal pidin selleks päriselt pingutama, sel aastal aga tundub, et käes on aeg, kus nemad peavad hakkama teesklema, et ei saa vanaema käest plehku panna🤣🤣🤣. Aga kahene poiss tahab ju ka mõne aasta pärast vanaemaga kulli ja ukakat õues mängida. Motivatsioon missugune! Paar motivaatorit on kapis ka, kahed teksased ja suvekleit😛...

...jätkub lähiajal...

Mis on pildil valesti?

Härra tuli sisse, kui ma taimi pottidesse sättisin ja küsis, et kes siis jõulude ajal taimi kasvatab🤣?

Päikest, kevadet ja olge hoitud!