Ja hakkabki see väljakutse viis nädalat läbi saama. Hämmastav kui kiiresti on aeg jälle mööda läinud.

Mul on täitmata veel mõned ülesanded:

Esmaspäeva hommik. Tõmban entusiastlikult saapad jalga ja astun uksest välja. Plaan on asuda jalutamisega seotud ülesandeid täitma, sest hommikune jalutuskäik, 5 km jalutamine ning 10 000 sammu on veel tegemata. Saaks need kolm kärbest korraga.....Kuigi siis kui mul siin erinevad kutsud hoida olid sai hommikuti jalutatud nii et vähe polnud - küll kell neli poole öö ajal ja küll kell seitse 25 kraadise külmaga. Ma ei mõista miks ma seda siis tehtuks ei märkinud 🙄.

Niisiis, astun mina uksest välja. Oh päris soe ilm tundub. Tore. Saab mõnus jalutuskäik olema. Kuid vaid üks pilk eesootavale teekonnale tõmbab minu entusiasmi märkimisväärselt madalamale. Pagana jäine tundub see jalgealune 😱. Proovin siiski ikkagi minna. Nii lihtsalt ju ka alla anda ei saa. Korjan oma tahtejõuriismed kokku ja hakkan kõndima. Noohhhh, kui väga ettevaatlikult ja rahulikult tiksuda, siis vast isegi õnnestub ..... Jõudsin sellesse kohta kus on vaja mäest alla minna.....ja pöörasin nina kodu poole tagasi.....

Eks proovin nädala lõpu poole uuesti....



Ma siin väljakutse jooksul olen ju mõnikord kenasti 100% kavas ka olnud kuid oli huvitavamaid asju mida tehtuks märkida. Nii et tegelikult võib selle ülesande juurde puhta südametunnistusega linnukese teha.

Mis aga selle 100% juures püsimise keeruliseks tegi olid Matilda soovil fitlapistatud kõrvitsaküpsised. Minul tuli üheks toidukorraks küll koguni viis kena pontsakat präänikut kuid kas ma siis suutsin oma kleepuvad näpud küpsisetaldrikust eemale hoida peale seda kui lubatud portsjon manustatud oli.....😅😜

Ja et ma üksinda piinlema ei peaks, siis retsept ka teile siia: https://retseptimaag.com/2024/02/01/matilda-kaneelised-korvitsakupsised-fitlap/

Reede. Katse number kaks oma jalutamisega seotud ülesannetega ühele poole saada. Päike särab ning linnud säutsuvad. Lihtsalt imeline. Kuid jäist teed katab kerge lumekirme mis on üsna ohtlik. Egas midagi. Tuleb kaminast ämbritäis tuhka võtta ning see mäeküljele laiali puistata. Voila. Võib pisut julgemalt minna. Kui juba asfaldi peale jõuab, siis saab vaprama sammuga edasi liikuda. Väike sõbrake tuli ka minuga koos kevadist ilma nautima. 😎 Ühtlasi üritaks ma jalutamas käimisest igapäevase liikumisharjumuse teha nii et ka selle ülesande taha saab linnukese teha.

Peale pikka jalutuskäiku oli kere hele ja isutas millegi mõnusa ja koduse järele. Kartulipuder on just selline lemmik lapsepõlvest saati. Mõeldud tehtud.

Retsepti leiab blogist nagu ikka: https://retseptimaag.com/2024/02/02/kartulipuder-herneste-ja-munaga-fitlap-vegetarian/

Kõige keerulisem oli minu jaoks lahendada lõunasöögi kaasa tegemise ülesanne, sest mul lihtsalt pole seda mitte kuhugi vajadust kaasa võtta. Lõpuks kaalusin endale retseptist "Juust, rosinad, pähklid" rosinate ning pähklite osa välja ning krõbistasin need peale joogapraktikat ära. Meil nimelt on kombeks, et kui praktika läbi saab, siis need kes soovivad jäävad veel natukeseks ajaks teed jooma ja rosinaid-pähkleid nosima. Samal ajal saab vestelda ja omi muljeid/emotsioone/taipamisi tehtud joogast-meditatsioonist jagada.

Kohtingul iseendaga käisin kosmeetiku juures. Mõnikord on nii hea ennast poputada 😊

Nii enda kui teiste tunnustamine on ääretult oluline, sest läbi selle me suurendame usku enesesse. Mina teen endale suure pai selle eest, et suutsin tõesti järjepidevalt kõigi muude toimetuste vahel ettevõetud väljakutse teekonna 100% läbida.