Olen blogimisega natuke koomale tõmmanud või õigem oleks öelda, et laisemaks jäänud? Või ei, tegelt pole mul edale midagi öelda olnud ju, kui ma ikka ühes ja samas pesas paigal istun -aga kirja panen ikkagi kõik, pärast hea meenutada :D

Seega on minu Fitlapiteekonnal möödunud tänaseks 184 päeva, mis nädalates teeb 26 nädalat /so info mu enda jaoks/ kui kellegi silma peaks riivama. 

Novot siis, teine pool suvest on möödunud natuke lõdvemas tempos, on olnud ka patukaid, aga pärast muidugi üritanud taas joonele saada. Eks ma usun, et see tunne on enamusele tuttav. Kuulan oma keha ja Fitlap on õpetanud rohkem toitumisega õigeid valikuid tegema. Vahel küll tahab mu keha natukene seda, mis ei ole ette nähtud, nagu mõnusalt rasvased pannkoogid või hea paks seljankasupp  või siis juubelitordipulbriga tehtud võine kohupiimakook jne, aga õnneks pole see mu tulemusele fataalselt mõjunud. Ma tsipa söön seda ja siis juba tunnen et ei, tegelt mu keha ikka ei soovi seda, midagi nagu hakkab vastu tõrkuma, see oli vist minu aju kes üritab mulle endist toitumismustrit ette sööta et mitte pingutada :D

Minu eesmärgiks kaalukaotusel oli algselt vist 68 kg või oli 65. Ma hetkel täpselt ei mäletagi. Alustades oli kaal 86,5 ja tänaseks on 71,3. Kaotatud seega ümmarguselt 15 kg. Kuna ma ei ole viimasel kuudel 100 % kava jälginud, on kaal seisma jäänud ja paari pügala võrra üles-alla pendeldanud. Tuleb tunnistada, et minu elus ongi sellised perioodid kus ma jään mingiks ajaks kinni oma mugavustsooni ja pesitsen seal niikaua, kuni käib mingi krõks ja ma taas sellest välja murran ning tegutsema hakkan.

Oi kui kaua ma olen endale lubanud, et hakkan lisaks toitumisele ka trenni tegema - no kas siis hakkasin või? Muidugi mitte, kaal langes kenasti ja olin rahul. Nüüd alles olen taas jooksutossud jalga tõmmanud ja esimesed ringid teinud. Algul sörkisin u 5 km, hästi rahulikult ja ettevaatlikult, sest tark ju ei torma. Siis üksõhtu rajal olles tundsin et pagan, seda on ju vähe minu jaoks - tegin pea 10 km. Vot see oli hea :) Ma tunnetasin, et jaksaks veel vabalt 5 otsa teha aga ei, ikka tasapisi peab edasi harjutama. Ja ma ei jookse iga päev, vaid paar korda nädalas. Esialgu. Mulle tegelikult väga meeldib jooksmas käia, aga ei leidnud endast seda lülitit, mis mind mugavast elust välja lülitaks. Nüüd sain maitse suhu ja vast saab lisaks Fitlapile ka jooks mu elustiili osaks. 

Aga - see kaotatud 15 kg on mu enesetunde ikka heaks teinud. Kuigi ma vahel tunnen, et olen ikka paks, siis teiste tunnustus ei las mul kaua ennast haletseda. Ma ei armasta vanadest aegadest pildile jääda /mul ei olnud isegi siin Renele normaalselt paksu pilti anda :D/ siis nüüd tegi poeg salaja ühe pildi, kui olin jooksuringilt tulnud - isver jusver, ma ei olegi tegelt nii paks kui ma endale tundun :D 

Aga selle 5 kg ma tahan ikka aasta lõpuks maha jätta :) Loen aga siin meie tublide saavutusi ja vaatan, kas saan rajale tagasi :) Tahan ka sama tubli olla :)

Ma ei anna alla ! Teiega koos mitte iial !