Kui mul on 10000 sammust 152 sammu puudu, siis kas ma peaksin voodist nüüd välja hüppama, et seda 2% ära täita? Ei, sest mu tänane kilomeetrite arv on üpris suur, et seda mitte teha.

Alustasin jalutamist:

Pühapäeval - 13 km

Esmaspäeval - 4,3 km

Teisipäeval - puhkasin

Kolmapäeval - 14 km

Ma olen rahul, et meie kodu on ämma-äia kodust 6 kilomeetri kaugusel ja et ma vabatahtlikult tahtsin ämmaga täna sinna koos jalutads, sest ei tahtnud end päevaks tuppa ka aheldada ja pealegi, pea enam ei luba. Tunnen, et mingi mõttetöö muutus on toimunud, sest isegi FLi toitude olemasolu Wolti menüüst - ei raatsi tellida. Tegelikult pole lihtsalt raha .😁

Jalutamine möödub kuidagi lenneldes ja olek on ka kerge. Et see tunnine jalutuskäik on täiesti...mõttetu, millepärast nüüd pool päeva pead murda, et kas minna või mitte minna. Mina ütlen - IKKA MINNA! Kus kohast see muutus ikka tuleb, kui mitte oma peast?

Kui kodus köök paigaldatud saab, siis tekitan mingi rütmi endale, et saaksin ajaliselt kõik asjad paika ja tehtud. Kerge see pole, a kes ütles, et peab olema? Mitte keegi. Me teeme iseendale asjad täpselt nii raskeks, kui palju me suudame mõelda, et raske on.

Samuti võtsin mitu eraelulist otsust vastu, mida pean muutma. Uus september - uus hingamine. Lapse kõrvalt saab kõike ja veel rohkemgi, aga ei tohi ennast unustada.

Uskumatu, et kava lubab ühes toidukorraa süüa 6 jäätist - milline elu ja milline melu koorejäätise leti taga/ees. Omnomm! Üleeile jalutades sõin tagasihoidlikult ühe, aga siis sain teada, et võib hoopis süüa 6.

Hetkel on see toidutegemine pisut raskendatud, aga uuel kuul muutub veel rohkem kõik ja siis proovin olla kavas rohkem ja püsivamalt! Elagu kaalulangetus!