Lehtkapsas on väga tänuväärne köögivili, millel on rohelised või purpurjad lehed. Lehtkapsa lehed ei moodusta kapsapead ning toiduks tarbitakse tema lehti, mitte õisikuid. Lehtkapsast on lihtne kasvatada, sest ta talub suurepäraselt ka külma ning muutub külma saades isegi magusamaks ja maitsvamaks. Paljude Eesti inimeste jaoks on ta siiski üsna võõras köögivili ning teda ei leia sageli perede toidulaualt üldse. Miks peaks aga lehtkapsast tarbima? Toon järgnevalt välja mitu olulist põhjust.
Lehtkapsas on pungil antioksüdantidest
Lehtkapsas on pungil antioksüdantidest, mis aitavad organismis võidelda vabade radikaalide eest. Terves kehas valitseb antioksüdantide ja vabade radikaalide tasakaal – nii on tagatud tugev immuunsüsteem. Kui see tasakaal on aga häiritud, tekib kehas oksüdatiivne stress ning kui see valitseb organismis pikemat aega, on see oluliseks riskifaktoriks erinevate haiguste tekkimisel (südame- ja veresoonkonnahaigused, kasvajad, diabeet jt).
Lehtkapsas leidub suurel hulgal vitamiine ja mineraalaineid
Lehtkapsas, mida sageli nimetatakse ka inglisekeelse nimetuse järgi kale kapsaks, on köögiviljakultuuride seas mineraalainetesisalduse poolest esirinnas. Selles leidub rohkesti kaaliumi, kaltsiumi, fosforit ja rauda. Lisaks on lehtkapsas ka väga väärtuslikud vitamiinid: C-vitamiin, karotenoidid, millest keha sünteesib A-vitamiini, ning folaadid. Näiteks C-vitamiini on lehtkapsas lausa 2 korda rohkem kui apelsinis. Just C-vitamiin aitab paremini imenduda ka köögiviljas sisalduval raual.
Lehtkapsas on hea taimse valgu allikas
Lehtkapsas on ka väga hea taimse valgu allikas, sisaldades 100 g kohta sama palju valku, kui 2,5%-lise rasvasisaldusega lehmapiim (3,4 g valku 100 g kohta). Lehtkapsa valgud teeb väärtuslikuks trüptofaani ja lüsiini sisaldus, mis on oma olemuselt asendamatud aminohapped (keha ei suuda neid ise sünteesida ja saame neid vaid toidust). Enamjaolt on nende allikateks just loomne toit, mis aga omakorda sisaldab sageli palju rasva, seal hulgas küllastunud rasva, mida tuleks tarbida tagasihoidlikult. Seetõttu on oluline tuua toidulauale ka taimseid valke ning lehtkapsas ongi selleks väga hea valik.
Lehtkapsas sisaldab organismi jaoks väga vajalikke kiudaineid
Lehtkapsast tasub tarbida ka seetõttu, et see sisaldab arvestataval hulgal organismile vajalikke kiudaineid. Kiudainete olulisus seisneb selles, et nad aitavad säilitada kauem täiskõhutunnet, kiirendavad toidumassi liikumist peensooles, aitavad vältida kõhukinnisust, vähendada LDL-kolesterooli (madala tihedusega ehk nn halva kolesterooli) taset organismis ning aeglustavad glükoosi imendumist ning seeläbi aitavad hoida veresuhkru taset stabiilsemana.
Rautsi talu - kodumaine lehtkapsa kasvataja
Tore uudis on see, et alustasime koostööd Saaremaal tegutseva Rautsi taluga ning nüüdsest kannab nende lehtkapsas Fitlapi soovitussilti. Rautsi talu on pereettevõte, mis tegeleb köögi- ja teravilja kasvatamisega. Tootevalikusse kuulub enam kui 20 erinevat toodet ning tehakse tihedat koostööd Eesti parimate retsoranidega. Rautsi talu tooteid saab osta Coopi, Selveri ja Rimi kauplustest üle kogu Eesti.
Lehtkapsapesto krõbedal saial
(1 portsjon=375 kcal)
Vaja läheb:
- 65 g pehmikut
- 40 g lehtkapsast
- 12 g röstitud mandleid
- 14 g parmesani juustu (rasva 26%)
- 5 g oliiviõli
- Küüslauku
- Soola
- Pipart
- Sidrunimahla
Valmistamine:
- Pese lehtkapsas ja lõika ära paksemad rootsud.
- Rebi lehtkapsas väiksemateks tükkideks ning pane blenderkannu või köögikombaini.
- Lisa kooritud ja väiksemaks hakitud küüslauk (lisa ettevaatlikult, vajadusel saad alati juurde panna), riivitud parmesan, väiksemaks hakitud mandlid, õli, sool ning pipar.
- Lisa ka veidi sidrunimahla ja vett. Lisa neid tagasihoidlikult ning vajadusel tilgakese kaupa järk-järgult juurde.
- Blenderda/püreesta kuni saad mõnusa ühtlase pesto.
- Rösti pehmik.
- Määri pesto pehmikule ja serveeri kohe.
- Võid teha pestot korraga mitu portsu ja panna osa purki külmkappi.
Kikerherne-lehtkapsasalat
(1 portsjon=375 kcal)
Vaja läheb:
- 90 g kikerherneid (konserveeritud, nõrutatud)
- 100 g lehtkapsast
- 24 g parmesani juustu (rasva 26%)
- 55 g Kreeka jpgurtit (rasva 10%)
- 1 paprika
- 5 g Dijoni sinepit
- Küüslauku
- Soola
- Sidrunimahla
Valmistamine:
- Nõruta ja loputa kikerherned, kuivata majapidamispaberi vahel.
- Rösti kikerherneid kuval pannil.
- Eemalda lehtkapsalt paksemad rootsud ja lõika ribadeks.
- Puhasta paprika ja lõika ribadeks.
- Sega kastmeks kokku Kreeka jogurt, sinep, parmesan, sidrunimahl ja purustatud küüslauk.
- Sega paprikaviilud ja lehtkapsas kastmega, maitsesta soovi korral soolaga.
- Serveerides raputa peale röstitud kikerherned.
Personaalsete kogustega rohkem retsepte leiad toitumiskavast!
