Fitlapi toitumiskava positiivne mõju tervisele on teaduslikult tõestatud
Fitlapi toitumiskava positiivne mõju tervisele on teaduslikult tõestatud

Kuna ülekaalulisuse probleem kogu maailmas on suur, leidub ka palju erinevaid dieete ja toitumiskavasid, mida inimesed järgemööda proovivad. Eks peab paika mõte – seal, kus on nõudlust, on ka pakkumine. Kuid millised dieedid ja toitumiskavad on usaldusväärsed? Erinevaid populaarseid dieete nagu keto, Atkinsi dieet, vahemere dieet jms on üle maailma palju uuritud ja nende mõju osas leidub seega informatsiooni. Küll aga on on tekitanud küsimusi kohalike kommertslike toitumiskavade nagu Fitlap, Erik Orgu toitumiskava, Elisa Elustiil, KR Fitness toitumiskava jms pikaajalise kasutamise mõju tervisele, kuna nende kohta pole uuringuid tehtud.

Nüüd on see aga muutunud ja mul on hea meel teatada, et Fitlapi toitumiskava pikaajalise kasutamise positiivne mõju tervisele on teaduslikult tõestatud! Ja praeguseks on see Eestis ainuke toitumiskava, mille kasutamist on teaduslikult selles vallas uuritud. Järgnevalt selgitan täpsemalt lahti, kuidas seda korraldati ja millised olid tulemused.

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rakendusuuring

Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis planeeriti 2021. aastal suurt rakendusuuringut „Varjatud nälguse esinemine regulaarselt suure koormusega treenivate, erinevaid toitumiskavu järgivate ja >65-aastaste naiste seas“ ning vastutav uurija Anna-Liisa Tamm pakkus meile võimalust kaasata uuringusse ka Fitlapi kliendid. Olime nõus, sest soovisime ka ise teada meie toitumiskava pikaajalist mõju tervisele. Ärilisest seisukohast vaadates oli otsus muidugi mõneti riskantne ja võib spekuleerida, et iga toitumiskava teenusepakkuja ei oleks sellega nõus, kuid meie eesmärk ei ole probleemide korral pead liiva alla peita. Otsustasime, et olgu tulemused millised tahes, annavad need meile võimaluse teha korrektuure ja oma edasisi tegevusi paremini planeerida ja suunata.

Olgu siinkohal öeldud, et toitumisalast nõu andes ja retsepte kokku pannes arvestame igati mitmekesisuse, vitamiinide, mineraalide, kiudainete ja makrotoitainete vajadusega, kuid lõplikud otsused seoses toiduvalikutega teeb ikkagi kasutaja ise. Seda enam, et meie toitumiskavas ei ole menüü rangelt ette kirjutatud, vaid kasutaja saab selle ise enda eelistustele vastavalt kokku panna. Seega jääbki meile justkui suunaja roll ning lõppvastutus on siiski kliendil endal.

Igal juhul jagasime kutset uuringusse oma klientide seas ja nii saigi selles uuringus moodustatud eraldi Fitlapi grupp. Uuringus said osaleda need, kes olid regulaarselt Fitlapi toitumiskava kasutanud vähemalt viimased kolm aastat. Teiste toitumiskavade kasutajaid uuringus nii palju ei osalenud, et nendest eraldi gruppi oleks saanud moodustada. Uuring sai kooskõlastuse ka Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komiteelt ning uurimuslik osa viidi läbi 2021. aasta mais-juunis.

Uuringus osalejatel tuli:

  • Täita küsimustik sotsiaaldemograafiliste andmete kohta ja rahvusvaheline kehalise aktiivsuse küsimustiku eesti keelde kohandatud lühiversioon IPAQ-SF
  • Täita toidupäevik kolme päeva kohta (sh üks nädalavahetuse päev) (rahvusvaheliselt tunnustatud meetod)
  • Anda verd (2x3,5ml)
  • Määrata kehakoostis ja luu tihedus DXA-aparaadiga Tartu Ülikooli Sporditeaduste ja füsioteraapia instituudis

Rakendusuuringust valminud TTHKK lõputööd

Praeguseks on läbiviidud rakendusuuringust valminud kolm Fitlapi toitumiskava käsitlevat lõputööd:

Töö eesmärk oli selgitada regulaarselt Fitlap toitumiskava järgivate naiste luutihedus ja seda mõjutavad tegurid võrdluses kontrollgrupiga.

Töö eesmärgiks oli selgitada luutihedus ja seda mõjutavad tegurid regulaarselt kehaliselt üliaktiivsete, regulaarselt Fitlap toitumiskava järgijate, eakate (≥65-aastased) ja kontrollgrupi naiste seas.

Töö eesmärgiks oli selgitada Eesti naiste mikro- ja makrotoitainete saadavus toidust ((gruppideks olid: kehaliselt üliaktiivsed, regulaarselt Fitlap toitumiskava järgijad, ≥65.-aastased ja kontrollgrupi liikmed).

Luutihedus ja varjatud nälgus

Luutihedus on kõige informatiivsem luu tervisenäitaja. Üks levinumaid luutihedusega seotud probleeme on luude hõrenemine ehk osteoporoos. See põhjustab luumurdusid, liikumisvõime vähenemist, alandab elukvaliteeti ja suurendab suremuse riski. Probleemiks on see, et sageli inimesed ei ole oma luude tervisliku seisundiga kursis ning osteoporoos avastatakse alles pärast mõnda luumurdu. Osteoporoosi ennetamiseks tuleb lapseeas tasakaalustatult toituda ja olla füüsiliselt aktiivne – see aitab saavutada võimalikult suurt luumassi. Ning ka täiskasvanuna tuleks luude hea tervise säilitamiseks samuti toituda tasakaalustatult, olla füüsiliselt aktiivne ning vältida suitsetamist ja liigset alkoholi tarbimist.

Tõeline nälgus on olukord, kus inimene ei saa piisavalt toitu ehk toidust saadav energia on väiksem, kui ta vajaks. Varjatud nälguse puhul saadakse toidust küll piisav hulk energiat, kuid puudu jääb mikrotoitainetest. Kuigi maailmas ülekaalulisuse probleem on aina kasvav, mis tähendab, et toitu tarbitakse isegi rohkem kui vajatakse, on varjatud nälgusest puudutatud enam kui kaks miljardit inimest. Mikrotoitained – vitamiinid ja mineraalained – on vajalikud füüsilisele ja vaimsele arengule, immuunsüsteemile ja paljude organismis toimuvate protsesside jaoks.

Metoodika

Lõputöös “Fitlap toitumiskava järgivate naiste luutihedus ja sellega seotud vereparameetrid” käsitleti kahte gruppi: Fitlapi grupp ning juhuslikkuse alusel moodustatud vanuseliselt sobiv kontrollgrupp. Osalejad täitsid küsimustiku taustaandmete ja füüsilise aktiivsuse kohta. Lisaks täideti kolme päeva toidupäevik, mida analüüsiti riikliku prorammi Nutridata abil. Samuti andsid kõik osalejad verd ning vereseerumis määrati luutihedusega seoses Ca, Mg ning vitamiinide D ja B12 tase. Kehakoostis ja luutihedus mõõdeti DXA aparaadiga. Määrati kogu keha rasvaprotsent, rasvavaba mass, rasvamass, kehamassiindeks ning luutihedus kogu kehas, reieluukaelal ja lülisambas. Statistilise analüüsi puhul kasutati t-testi või Mann-Whitney testi, mittearvuliste väärtuste korral χ2 testi. Mõjude kindlakstegemiseks kasutati ühes lineaarset regressioonanalüüsi. Statistiliselt oluliseks erinevuseks loeti p-väärtus <0,05.

Lõputöös “Naiste luutihedus ja seda mõjutavad tegurid” olid tegevused ja statistilise analüüsi meetodid samad nagu eelneva töö puhul kirjeldatud. Kuid töös käsitleti nelja gruppi: Fitlapi grupp, kehaliselt aktiivsete ehk spordi grupp (naised, kelle aktiivne treeningkoormus nädalas oli ≥5h ja kelle IPAQ- küsimustiku järgi MET ehk metaboolne mõõtühik oli ≥3001 ning nad ei järginud mingit erilist toitumiskava ega eridieeti), kontrollgrupp (naised, kelle treeningkoormus oli alla viie tunni nädalas ja nad ei järginud mingit erilist toitumiskava), eakate grupp (≥65-aastased naised). Nelja grupi võrdlemisel arvestati Bonferroni korrektsiooni (statistiliselt oluline erinevus oli, kui p ≤0,008).

Lõputöös “Varjatud nälgus erinevas vanuses , kehalise aktiivsuse tasemega ja Fitlap toitumiskava järgivate naiste seas” käsitleti naiste mikro- ja makrotoitainete saadavust toidust. Töös esitatud grupid olid samad nagu eelneva töö puhul kirjeldatud. Uuringus osalejad täitsid küsimustiku, millest kasutati tasutaandmeid ning infot toidulisandite tarbimise kohta. Lisaks täideti kolme päeva toidupäevik, mille andmeid analüüsiti Nutridata programmi abil. Statistilise analüüsi puhul kasutati t-testi või Mann-Whitney testi, mittearvuliste väärtuste korral χ2 testi. Kolme uuritavat gruppi võrreldi kontrollgrupi suhtes. Oluliseks statistiliseks erinevuseks loeti p ≤ 0,05.

Tulemused

Lõputööst “Fitlap toitumiskava järgivate naiste luutihedus ja sellega seotud vereparameetrid” selgus, et Fitlapi grupis oli kehamass ja rasvavaba mass kontrollgrupiga võrreldes suurem, samuti mõjutas seda Fitlapi gruppi kuulumine. Keskmiselt tarbiti Fitlapi grupis päevas valke 0,16 g/kg kohta ja kiudaineid 5,7 g rohkem kui kontrollgrupis, kuid toidust saadava energia hulk kahes grupis ei erinenud. Fitlapi grupis oli oluliselt suurem toidust saadav Mg ja Ca kogus. Vereanalüüsist selgus, et Fitlapi grupis oli vereseerumis võrrldes kontrollgrupiga oluliselt kõrgem vitamiin B12 sisaldus. Erinevusi kahe grupi vahel vereparameetrite laboriväärtustes vitamiin D, Ca ja Mg osas ei esinenud. Uuringust selgus, et Fitlap toitumiskava järgimine tõstab regressioonanalüüsi põhjal luutihedust igas uuritud piirkonnas (kogu keha, lumbaalpiirkond, reieluu kaela). Alloleval joonisel on kujutatud kogu keha, lülisamba ja reieluu kaela luutihedus võrdlevalt Fitlapi järgijatel ja kontrollgrupi liikmetel.

Antud teema kohta on ilmunud ka inglisekeelne teadusartikkel Dietetics ajakirjas.

Lõputöö “Naiste luutihedus ja seda mõjutavad tegurid” käsitlus oli sarnane eelnevale lõputööle, kuid gruppe, mida võrrelda oli rohkem. Kuid ka nelja grupi võrdluses selgus, et Fitlapi grupis oli luutihedus parem kogu keha ja lumbaalpiirkonnas. Spordigrupis oli luutihedus parem reieluu kaela piirkonnas.

Uuritavate kehakoostist, mikroelementide hulka veres ja toidust saadavaid makro- ja mikrotoitained gruppide vahelise võrdlusena saab täpsemalt vaadata lõputööst. Gruppide võrdluses selgus, et kõige madalam D-vitamiini tase veres oli Fitlapi grupis, kusjuures Fitlap gruppi kuulujad tarbisid D-vitamiini toidulisandina kõige vähem. Järelduseks on, et D-vitamiin üksi ei avalda olulist mõju luumurdude vähendamisele, vaid seda tuleb ikka kombineerida kaltsiumiga. Selgus ka, et Fitlapi grupis on suurem keha- ja rasvavaba mass, mis mõlemad regressioonanalüüsi tulemuste järgi mõjusid luutihedusele positiivselt.

Lõputööst “Varjatud nälgus erinevas vanuses , kehalise aktiivsuse tasemega ja Fitlap toitumiskava järgivate naiste seas” selgus, et eakate ja kontrollgrupi naistel esines enim mikrotoitainete puudujääki menüüs (toidust saadi mikrotoitaineid ≤80% normist). Võrreldes kontrollgrupiga oli Fitlapi grupis kõige vähem neid, kes said toidust mikrotoitaineid ≤80% vajalikust. Allolevas tabelis on täpsemalt välja toodud, milliste mikrotoitainete puhul olid puudujäägid protsentuaalselt kõige väiksemad (Fitlapi grupis kaltsium, magneesium, jood, seleen, vitamiin E ja B9. Lisaks ei esinenud Fitlapi grupis võrreldes teistega kaaliumi ja tsingi puudust). Numbrid tabelis näitavad grupiti nende osakaalu, kes said toidust konkreetset mikrotoitainet ≤80% normist. Näiteks kaltsiumi osas on näha, et  kontrollgrupis oli neid, kes said toidust kaltsiumit ≤80% normist 56,3%, samas kui Fitlapi grupis oli neid 14,7%. See tähendab, et Fitlapi grupis oli oluliselt vähem inimesi, kellel jäi toidust vajalikus koguses kaltsiumit puudu. Ka teiste gruppidega võrreldes oli neid inimesi just Fitlapi gruspis kõige vähem (kehaliselt aktiivsed 24,2%, eakad 54,3%).

Uurigus osalenute mikro- ja makrotoitainete saadavust saab vaadata lõputööst.

Kokkuvõtteks

Läbiviidud rakendusuuring oli Eestis esimene, kuhu kaasati kommertsliku toitumiskava kasutajad ning moodustati eraldi Fitlapi grupp. Selgus, et Fitlapi toitumiskava pikaajaline kasutamine (minimaalselt 3 aastat) omab positiivset mõju naiste luutihedusele. Kahe grupi võrdluses oli Fitlapi kasutajate luutihedus parem nii kogu kehas kui lumbaalpiirkonnas ja reieluukaelas. Nelja grupi võrdluses oli Fitlapi kasutajate luutihedus kõige parem nii kogu kehas kui lumbaalpiirkonnas. Samuti selgus, et Fitlapi kasutajate seas on nelja grupi võrdluses kõige parem mikrotoitainete saadavus toidust.  Fitlapi grupis oli teistega võrreldes kõige vähem neid, kes said toidust mingit vitamiini või mineraali ≤80% normist.

Kindlasti on läbiviidud uuringu tulemused meile väga väärtuslikud, sest lisaks positiivsetele tulemusetele näitas see ära ka kitsaskohad. Näiteks kiudainete tarbimine oli Fitlapi grupis kõige suurem, kuid siiski jääb naiste minimaalsest soovitusest (25 g päevas) veidikene alla – 23,9 g. Samuti näitas uuring, milliste mikrotoitainete saadavus toidust on kõige väiksem. See annab võimaluse läbi mõelda, kuidas edaspidi seda olukorda parandada ja klientide toiduvalikuid suunata. Lisaks tuli ühe kitsaskohana välja ka D-vitamiini puudujääk, isegi kui võetakse toidulisandeid. D-vitamiini defitsiit on Eesti elanike seas paraku üsna levinud ning uuringu tulemused näitavadki, et sellega tuleb tegeleda.

Ikka on kostunud toitumiskavade suunas kriitikat, et need on liiga piiravad, kasutajad saavad toidust liiga vähe energiat ja seeläbi on oht ka mikrotoitainete puudujäägi tekkimiseks. Nüüd on aga tõestatud see, et Fitlap suunab inimesi tegema mitmekesisemaid toiduvalikuid ning isegi kaloridefitsiidis olles on naiste luutihedus paremas seisus ja mikrotoitainete saadavus toidust parem kui toitumiskava mitte kasutajatel. Lisaks selgus läbiviidud uuringust, et Fitlapi kasutajate päevane toidust saadav energiahulk ei olnud sugugi liiga väike (võrreldes muude gruppidega), seda enam, et tegelikult ongi enamike kasutajate eesmärk kaalu langetada, mis tähendab, et kaloridefitsiit on vajalik.

Lõppkokkuvõttes tõestas läbiviidud rakendusuuring, et Fitlapi toitumiskava on usaldusväärne ja hea suunajuht, kui soovid tervislikult kaalu langetada või lihtsalt mitmekesisemalt toituda.

Kasutatud allikad:

Lohu, K., Parm, Ü., Tamm, A-L. ( 2022). Fitlap toitumiskava järgivate naiste luutihedus ja sellega seotud vereparameetrid.

Luts, H., Parm, Ü., Tamm, A-L. (2023). Naiste luutihedus ja seda mõjutavad tegurid.

Rannula, B-M., Tamm, A-L., Parm, Ü. (2023). Varjatud nälgus erinevas vanuses , kehalise aktiivsuse tasemega ja Fitlap toitumiskava järgivate naiste seas.