Minu nädalake, kuidas see siis kulges.
Eelmisel pühapäeval ma patustasin, väga kurb sest tol nädalal patustasin ka teisipäeval, seega kaks päeva rämpsu ja õnnetu meel.
Aga kui ma siis pühapäeval kahe suupoolega õgimismaratoni korraldasin, mõtlesin ma hiljem, et vot enam nii ei taha tunda. Esmaspäevast uue hooga.
Ja uue hooga ma tulingi. Vahel olen ka paar fitlapi algtaseme treeningut kaasagi teinud, just because et rohkem süüa saaks. Ma nüüd päeva ei mäletagi kuid kohe üldse ei plaaninud trenni teha. Aga kui ma oma saiaviilud kaalule panin siis mõtlesin küll, et nouppp, jääb ära!
Järgmisel hetkel ma olin juba liibukates lapse matil kätekõverdusi tegemas.
Üks nõmedamaid harjutusi kusjuures- minu hinnangul! Mu käed on nagu süldid, üle 10 ei jõua tehagi. Seega samal ajal treenides, tunne siis veel häbi ka 😀.
Ning ma pean ka liituma klubiga ja ütlema järgmise tunnuslause: ma pole üldse pelmeeniinimene kuid fitlapi pelmeenid on võrratud!
Päriselt, ma ei oska sõnadesse pannagi, kui vähe mulle pelmeenid korda lähevad. Üle ühe toidukorra ma naljalt ei söö, kuid siin!? Ma sõin pelmeene 4 päeva, ehk kokku 4 toidukorda. Küll on alles maitsvad!
Teiseks toidukorraks regin banaani-toorjuustukooki. Pildil on minu 4x. Veidi õhem tuli kui tavaline kook, aga vähemalt silmale näeb tükk suur välja ja petab veidi ajutegevuse äragi 😀.
Seega trenni trenni trenni ja siis saab süüa.
Ainult, et olen veidi õnnetu. Püsin ilusasti kavas- ei rohkem ega vähem toitu- ja kaal seisab.
Mõtlesin täna, et äkki kaal seisab kuid olen siis vähemalt ümbermõõtu vähendanud kuid kus sa sellega! Kõik on nagu eile. Kõik on nagu üleeile ja nagu nädal tagasi. Ei mingit kaalulangust ega ka ümbermõõdu vähenemist.
Kakukeseks oled sa loodud ja kakukeseks sa jäädki 😁
