Vahepeal olen püsinud päris hästi kavas! Ainult et, minule tundub nagu ma oleksin kava jälginud ideaalselt 3 kuud, tegelikult ainult 4 päeva. Appikene.
Ja mis ma siis avastasin, ma leidsin endale magustoidu, mis teeb mind õnnelikuks. Sõna otseses mõttes! Tegemist siis leivapudruga, kus asendasin leiva tortillaga- kasutajatele teada värk, aga minu jaoks täitsa uus. Tegin toidu karpi lõunal valmis ning sõin õhtupoole telekat vaadates. Luksus missugune.
Ma olen tõesti rahul! Kõik kulges enamvähem hästi. Hakkasin tegema ka trenni. No muidugi need fotlapi kergemad, algtaseme treeningud.
Esimesel päeval oli trenn üsna lihtne. Peale tegemist oli enesetunnegi megahea ja kõik tundus tore, pealegi, sai topelt vahepala ju! See paneb mind pingutama. Kuid samal öösel tundsin sabakondi piirkonnas valu. Mul varemgi seljaga probleeme olnud, aastaid juba, kuid siis käisin küll peegli ees kontrollimas, et äkki maas rullimisest läks alaselg siniseks. Nali naljaks, ei läinud 😀.
Tegin teisel päeval ka trenni, kuid selle mõttega, et kätekõverdusi no more! Valisin siis teise treeningkava, kus ei tundunud olevat midagi sellist. Hakkasin tegema ja... Jummel, jõudsin treeninguga kätekõverdusteni, mis on tooliga.
Ma ei tea, kuidas see mul kahe silma vahele jäi.
Nutsin ja tegin. Okok nii hull pole kuid ikkagi 😀.
Tundub väga hea see treeninguteema. Ennekõike aga söömise pärast. Ja kuna mul oli topelt vahepala reedel, proovisin teha maapähklivõi-tortilla snäkke. Ja no mida värki. Mul oli taldrikul 7 väikest tükikest kurba tortillarulli, mis nõudsid söömist.. mul peaks selliseid olema 52, mitte 5. See oli nagu mao õrritamine. Jah, väga maitsev, kuid ikkagi, nii vähe!? Väga kurb, aga okei saame hakkama.
Täna alustasin ka suht okeilt- tegin eile valmis pudru ja täna hommikul lisasin meega ploomid. Väga maitsev on kuid puder võib-olla kohati mage(?) Ehk stevia oleks aidanud aga saab ka ilma. Ploomid meega ka veidi tasakaalustavad olukorda.
Aga paar tundi peale söömist olin juba näljane. Tundsin kohe ära, et täna on vist "one of these days"
Ma ei teagi, kuidas sellest lahti saada. Kell 12 sõin juba lõuna ning ka edasi tahtsin head ja paremat.. ma ikka kannatasin. Ja kui ma 12.38 vaatasin kella ning avastasin, et möödunud polegi 4h vaid 38min, siis lõin käega.
Palju aitas ka kaasa mõte, et " aga ma juba 2 kommi täna võtsin, juba olen kava rikkunud, eks ma siis söö edasi ka"
Päris masendav 😀
Seega, ma täna JÄLLE vean end alt ja trenni ka ei tee! Mu lapsel kõht kinni, punnitab ja röögib. Ma olen magamata, mu pea valutab, ma olen väsinud ja niiii kuradi kurb ja kahju on vaadata oma last piinlemas.
Seriaalide osas, leidsin veel midagi põnevat, millega aega veeta, kuid kirjutan sellest vist eraldi postituse õhtul, loodetavasti tuduva beebi kõrval ja ilma peavaluta!
