Eesmärk on püstitatud, Fitlap olemas, toitumine edeneb, trenn Pärnu Kehastuudios - tehtud. Esmaspäevast reedeni kõik sujub. Ning siis tuleb nädalavahetus ja kõik on kordades raskem. Mina käin tööl E-R ja nädalavahetus on ju puhkuseks.... Kuidas ma siis nüüd kavast puhkan? Mul on ju eesmärk paigas💪. Nii keha kui mõistus ootavad nädalavahetust, siis saab magada, saab lebotada ja mehega välja sööma minna, jne. 🤪Kõike seda, mida nädala sees ei tee. Ma pidevalt mõtlen, et siis on puhkus, ja puhkus kõigest, nii tööst, muudest kohustustest, trennist, koristamisest ja söögi tegemisest.

Kui ma alustasin, siis muidugi mõtlesin, et mitu kilo soovin alla võtta, aga soov oli ka muuta elustiili. Toidukogused oleksid ka siis õiged, kui kaal on normis, ning teen ka trenni edasi, sest mulle meeldib see feeling, mis sealt saan. Ma ei soovi ainult hetkelist muutust. Ma ei taha lõpmatult tagaajada mingit kaalu, mingeid sentimeetreid ja riide suuruseid. Et see oleks, nagu kinnisidee. See tekitab tunde, et õnnelik olen siis kui eesmärk on saavutatud. Seega kas praegu ma polegi õnnelik, sest eesmärk on veel kaugel? Ning mis saab siis kui ma olen eesmärgi saavutanud? Tühjus, ja ma kardan, et sealt tuleb ka see tagasilangus kiirelt. Ma tahan ka praegu nautida ja olla rahul sellega, mis mul on.

Nädalavahetused on puhkuseks, aga ma ju ei taha protsessist loobuda. Seega tuleb muuta oma mõtlemist, see oli ka mu soov kui alustasin. Kui ma sööngi väljas ja võib olla pole see just parim valik, siis ma ikkagi ei loobu. Ma jätkan, järgmine hommik uuesti- Fitlap: hommikusöök muna, sink, puuvili. Kõik on jälle OK. Kõige tähtsam on oma peas mõtteid kuulata või siis mitte kuulata, 😌☺️ oleneb kuidas praegu just on. Ma ei loobu ainult sellepärast, et pühapäeval ei tulnud 10 000 sammu täis, või et võtsin ampsu koogist, mis tööjuures pakuti. Tõesti üks lusikatäis kooki ei ole maailmalõpp. Igapäev ei joo ma ka 1,5l vett ära ja on teisi päevasid kui neelan 2l niuhti ära. Probleem tekib, siis kui neid hetki tuleb liiga palju. Seega korrasta oma mõtteid. Ma olen happy selles osas, mis olen juba saavutanud ja oi seda on palju. Tegemist on protsessiga, keep on moving💪😀

Seega, et oma nn rasketest nädalavahetustest üle saada, tegelesin oma mõtetega ja mida ma nn õigeks pidasin. Oma mõttemaailma muutes, sain ka sellest üle. Ma olen teekonnal. Õnnelik ka siin, nüüd ja praegu. Väikesed kõrvalekalded pole veel lõpp loole. Kui teete kavajärgi toitu, kas 3g liha viskate minema kui jääb üle? Seega 95% olla kavas on parem kui asi sinnapaika jätta.

Vahel on hea astuda samm välja ja asju uuesti üle vaadata hinnata. Ärge olge enda vastu nii karmid. Vahel ongi vaja pausi ja vahel on vaja muutust. Mina otsin uusi retsepte, mida pole varem teinud, ning teinekord on häid leide ja avastan uue lemmiku. Kes veel pole proovinud...tuunikala salat, 🤤🤤🤤nämm, nämm. Kuna nädalavahetusel on hea vaheldust teha, siis käisin kõndimise asemel ujumas ja infrapunasaunas. Nii mõnus ja relax oli. Seega saab nädalavahetust sisustada ka natukene teistmoodi, vaba rutiinist, aga siiski kavas. Ja kui vaja võtan auto, sõidan metsa ja lähen hoopis rappa jalutama😀😍💪

Nädalavahetused olid rasked seni, kui võtsin aja ja mõtisklesin selle üle. Leidsin lahenduse, muutuse näol, nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Võimalusi on palju. Kui muidu jalutasin, siis nüüd puhkan ja ujun. Kui nädalasees sõin seda, mida pühapäeval planeerisin, siis nädalavahetusel otsin ja katsetan uusi retsepte. Võib ka vabamalt võtta ja poest valmis toidu osta, või teha kiirelt ja lihtsaid toite.🤩😍💪🙏

Nädalavahetused on nüüd teistmoodi ja ka see on puhkus rutiinist☺️😃