Kristiina Allikas

Jaanuarist (2023) alustasin kava jälgimist, kaalusin siis 83 kilogrammi. Nüüd 6 kuud hiljem kaalun 73 kilogrammi. Olen kaotanud 10 kilogrammi.

Alustasin, kuna kaal oli tõusnud nii suureks, et liikuda üldse enam ei viitsinud ja enamasti pikutasin voodis sõin ebatervislikult ja ise alla võtta ei osanud enam kuidagi, ainult tuli juurde koguaeg, mõtlesin peatada selle tsükli enne kui jälle 100 kg kaalun. Proovisin ka enne Fitlapi iseseisvalt kaalu langtetada, sain midagi alla, aga väga vähe ja lõpuks oli kaal veel hullem, kui alustades. Otsustasin, et võtan õed ja ema punti, kutsusin neid kõiki alustama ja võtsime kõik Fitlap toitumsikava, et hoida üksteisel motivatsiooni üleval. Meil on ka oma grupichat, kuhu saadame toidupilte.

Fitlap toitumiskava puhul meeldib mulle, et saab toiduaineid kergelt muuta ja enamik on olemas, sest mu külapoes pole kõike võtta ja mõnigi kord pean retsepti selle võrra muutma, mida poes saadaval on.

Mul oli stress, suur magusa sõltuvus ja unehäired, tegelesin nendega enne enam-vähem, kui Fitlapiga alustasin, sain peaaegu korda need. Algul Fitlapi tehes istusin enamasti ikka veel voodis edasi umbes 2kuud, kuid kaal langes sellegi poolest, kuni viitsin ennast jälle rohkem liigutama hakata. Mudugi on ka olnud mitmeid tagasilööke, kuid ei lase ennast heidutada, sest juba nii vähesest on märgata nii suur muutus, mis on uskumatu. Olen üle mitme aasta, peale kolmanda lapse sündi taas kaalus, mida pole vähemalt 3-4 aastat näinud.

Ma jõuan jälle liikuda, viitsin teha rohkem asju, kui enne. Reied ega väiksed varbad ei hõõru suurest kaalust enam ära ja saan seetõttu kergemini oma jalutuskäike teha ja füüsiliselt aktiivsem olla, sest jalgadel pole ka enam valus. Ma saan jälle ilusaid riideid kanda ja tunda ennast hästi. Ja nii hea, et olemas toitumiskava, mul polnud usku sellesse, kuid viimased kuud olen aru saanud, et ilma selleta ilmselt ma kaalust alla võtta enam ei oskakski eriti raskeks on läinud see vanusega, kunagi võtsin alla väga kergelt 35 kg kui olin umbes 22a ja püsin um 60-65kg kaalu peal mitu aastat ise enesest. Kuidas ma siis küll oskasin ja nüüd jäin hätta, ma ei tea, aga igatahes mida ma tean, isegi kui oma lõppkaalu saavutan ükskord, siis kaalu säilitamiseks kindlasti jään edasi Fitlapi kava juurde, see on kindlasti kergem, kui pärast jälle ülekaalu langetamisega pead murda, kõige rohkem kardsin ma seda, et kui ma kaalust alla võtan, et siis ma ei saa enam üldse süüa ja pean olema koguaeg näljas, kuid hoopis keha on harjunud ja ei tunne vajadust enam 4 kaussi õhtusööki korraga sisse ajada ja täiega üle süüa nagu ennem ja kõht saab ennem täiski, kui mul Fitlapi järgi söögid söödud saavad.

Kuidas hoida motivatsiooni - see ongi raske küsimus, selle taha komistavad kõik vist varem või hiljem, nii minagi korduvalt, kuid mul siht on silme ees ja pole üldse enam kaugel lõpptulemusest, siis hetkel motiveerib see mind, milline on tulemus juba praegu nii vähesest. Mind motiveerib see, kui ma oma Fitlapi järgi tehtud söögi pilte jagan teistele, sõpradele jne. Mind motiveerib muusikat kuulates jalutamine, aktiivsem olemine taas. Ja isegi, kui ma pole suutnud olla täielikult alati kavas, siis mitte keegi ei kritiseeri mind enam ja seegi on motivatsioon omaette. Üks raskemaid asju on vist olnud ka see, kui lähen sõprade juurde, tõstetakse taldrik toitu täis, viisakusest söön, kuid pool jätan üle, sest tunnen, et kõht sai täis ja sõbranna küsib, ega sa kaalu ei jälgi, miks sa rohkem ei söö, siis olengi pidanud ütlema, et jälgin küll ja nii ongi, isegi kui suured silmad tehakse. Ja kõik ümberringi on hakanud kohanema sellega, et tõesti ma jälgin kaalu ja ei söögi neid komme ega kartulikrõpse enam.

Kui täna ei õnnestunud, õnnestub homme, ma olen tubli igapäev juba siis, kui hommikul Fitlapi avan.

Eks kõige raskem on tahtejõud, tahe võib kõigil olemas olla, kuid vahepeal see lihtsalt saab otsa eriti minu puhul, ma tahan tulemusi kohe ja kui neid kohe ei saabu, siis mott natuke kaob ja mingi aeg tuleb tagasi, siis targem mitte stressi minna seepärast ja mitte kava täiesti maha matta, kuid ikka alustan kavaga uuesti, isegi kui lapsed ja mina kuu aega kõik haiged olime ja lihtsalt kava jälgida polnud võimalik, siis ikka kuu hiljem alustasin uuesti, ainus hea asi oli selle asja juures see, et kaal sel ajal enam-vähem seisis, mis tähendas, et juba tegin tervislikumaid valikuid, kui enne oskasin üldse teha. Olen enda pealt korduvalt näinud, et kõige jätkusuutlikum on siiski väikene kaalulangus korraga.