Olen 31 aastane, kahe lapse ema, kes otsustas eelmise aasta novembri alguses, olles oma tippkaalus (85 kg), et aitab küll! Samas ühtegi eesmärki ma endale ei seadnud. Sisemas ilmselt mõtlesin, et hea kui oma 5 kg maha saaks raputatud. Iga väikese edusammu puhul seadsin vaid paarikiloseid verstaposte.
Nüüd, pool aastat hiljem, olen kaotanud, seda on isegi imelik kirjutada, 26 kg. Mõelda, et minu kehalt on kadunud umbes sama palju raskust kui mu kaks last kokku kaaluvad, tundub uskumatu. Veelgi naljakam on tõdeda, et kaalunumber algab VIIEGA. Samas on see minu pikkuse naise puhul normaalsus (162cm).
Fitlap.ee toitumiskavaga alustamine
Fitlapiga alustasin veebruaris, olles selleks ajaks juba u 15 kg alla võtnud. Samas olen ääretult tänulik ja rõõmus, et ma just Fitlapiga liitusin. Kolm esimest kuud toitusin pigem üksluiselt ning see poleks pikas perspektiivis enam jätkusuutlik olnud. Tänu Fitlapile on minu toitumine muutunud mitmekesisemaks ning ma lausa naudin toidukordade planeerimist ning ettekokkamisi. Minu, kui väga valiva sööja jaoks on kava ideaalne, kuna see annab võimaluse mittemeeldivad toiduained välja praakida ning meelepärastega asendada, põhimõtteliset saab kava tehes süüa kõike ja veel suurtes kogustes. Lisaks teeb kasutuse mugavaks ka otsinguvõimalus ning poenimekirja koostamine lihtsustab oluliselt toidupoes käimisi. Fitlapi märgistustega tooted on samuti kiiduväärt!
Lisaks toitumisele on muutunud ka minu liikumisharjumused. Vähemalt tund aega jalutuskäiku päevas või 1-1,5km ujumistreeningut on nii nauditavad. Mulle, kui trennivõõrale inimesele, ei tundu isegi jooksmine kuigivõrd ebameeldiv. Proovisin ära ka jõutreeningud, mida ma polnud ealeski teinud. Teen neid mõlemat edaspidi rõõmuga.
Tänu kaalukaotusele olen muutunud palju enesekindlamaks ja positiivsemaks. On ikka hea tunne küll kui kõik riided seljas ilusana näivad. Kogu garderoob tuli küll välja vahetada, kuna suurusnumber on kahe-kolme suuruse võrra vähenenud. Suvele uue minaga vastu minna on lausa IMELINE.
Ma valetaksin kui ütleksin, et see teekond on olnud raske. Olen poole aasta jooksul ilmselt kahe käe sõrmedel (ehk tuleb varbad ka appi võtta) kokku loetavatel kordadel “patustanud”. Ma ise ka ei usu, kuidas maailma suurimal magusasõbral see õnnestunud on. Lusikaotsatäis mett on vahepeal aidanud, varem oleks terve šokolaadi silmagi pilgutamata nahka pistnud. Oli hetki kui ma isegi pisikese “eksimuse” puhul tundsin end süüdi, nüüd kui olen alustanud kaalu säilitamisega, võtan pisut vabamalt, sest tean, et üldjoontes on kõik kontrolli all.
Minu 5 nippi teistele kasutajatele: