Vahin jälle riidekappi. No on ikka palju riideid kogunenud! Proovisin selga igasugu mõttetuid seelikuid, mida olen alles hoidnud. Mõnda neist oli kunagi plaan suuremaks teha - ilus kangas - ja mõni oli liig lühike, et sinna korralikult sobituda. Aastatega ja kaalu vähenemisega olen julgenud selga panna lühemaid riideid. Aga ressursse on veelgi.Siin on nüüd üks näide.

Seda alumist seelikut kasutasin siis, kui kaalusin üle 100 kilo. Kûmme aastat tagasi. 😏

Pealmine on siis see rahvatantsuseelik, mida kitsamaks õmblesin. Peab ütlema - on muutus toimunud.

Teksaseelil on alles vaid sel põhjusel, et nii suur ei soovi enam kunagi olla.

Pilt pole suurem asi kvaliteediga, aga selle tegin täna hommikul.

On veel ruumi.

Ikkagi, kui oleksin 65, mahuks kleit veel paremini. Egas see kitsas mulle pole, aga need sangad puusadel on alles.

Olen olnud usinalt kavas jälle (kuni libastun, homme ees üks sünnipäev).

Keetsin sülti eile, täna tegin pasteeti. 🙄 Et ikka oleks mida nosida. Ma küll täpselt kalorsust ei arvestanud, kuid ei usu, et Matsimoka pasteet oleks parem. Vaid seamaks, porgand, sibul ja mõtteline tükike suitsuseapõske. Süldis seakoodid. Rasva korjasin ära. Sellest saab toitu kassidele ja koerale.

Täna hommikul sõin oma koostatud retsepti järgi muna ja poepasteediga röstleibu. Edasi lõunaks kaks tortillat juustuga. Tegin pliidil panniga, sest need tortillad olid veidi kuivanud. Kastsin veega märjaks, siis pannile ja kui pehmeks läksid juust peale ning rulli.

Kaks ühe hoobiga - päevaülesanne täidetud ja tortillapakk tühi.😋

Õhtusöögiks on ette nähtud midagi lillkapsaga ja vahepalaks kama. Seda ilmselt kohendan pisut, sest mul on pett kasutada. Muidu tuleb liiga suur kogus. Metsmaasikaid ja jahvatatud linaseemneid panen vist juurde.

Lillkapsast jäi eilsest, kui mul oli kavas lillkapsapasta. Tervet kapsast on ikka liiga palju üheks korraks. Tütart pole ka kodus, kes ulataks abikäe ( või abikõhu) ja abikaasa mingit kapsast ei söö. Ega ta mingi jänes pole.

P. S.

See ruuduline kleit, mis mu selja tagant kogemata paistma jäänud, on ka pärit mu ammusest noorusajast. Ise õmblesin ja ei ole raatsinud ära visata. Riie meeldib.

Tegelen endaga edasi 😄

Veel p.s

Mul ongi tegelikult riiete osas selline seis, et ega värvilisi asju suurt polegi.

Kogu oma pika ja paksu elu jooksul olen eelistanud tumedaid toone, millegipärast. Äkki oleks aeg ka seda arvamust muuta?