Läkski nii nagu ilmatargad ennustasid - lumi maas, nii tore! Või siis mitte väga tore, kui vaja autoga sõita. Viimastel aegadel on kuidagi nii läinud, et iseennast usaldan autoroolis kõige rohkem. Viimane hangesõitmine ja veel üks teelt peaaegu kraavi libisemine on kõik toimunud siis, kui abikaasa roolis istus. Ma ei oskagi öelda, kas ta on vanemaks jäädes liiga kindel oma sõiduoskustes, mis tegelikkuses jäävad kehvemaks või on viga milleski muus. Mina tema asemel söidaksin palju aeglasemalt ...  aga noh, mida mina ka tean. Ainult et ma pole kordagi libeduse tõttu teelt välja sõitnud, olen siis kehv juht?

Kas see on siis tõesti mingi ilmastikuveidrus, et lumi sajab? 

Aknast oli täna küll tore välja vaadata. Ilus. Mõnus. Valge.

Hommikusöögiks saib majoneesi ja riivjuustu seguga. Lõunaks kalasupp. Aga õhtusöök???  Jälle natuke mööda. Jälle oli tütar pirukaid küpsetanud, viineripirukaid täpsemalt. Siis veel oli ta keetnud kartuleid ja viinerikastme kah sinna juurde.... no mis ma oskan öelda. Ütlesin, et peame oma tühja korteri korda tegema, et ta saaks sinna kolida. Mis imelik komme see küll on - teha süüa oma töölt tulevatele vanematele?  Korteri jutt on muidu õige küll, ta on meie juures tõepoolest vaid seni, kui saame selles korteris hädapärase remondi tehtud, natuke ostame talle uut mööblit ja ülejäänu eest hoolitseb ta ise. Koos oma noormehega, kes momendil küll pole Eestis. 

Eks ma ikka ju sõin. Üks kartul, paar lusikatäit viinerikastet, hapukurgiviilud, üks pirukas (mõnus krõbe tainas, ta ise tegi selle), kohv.  Minu plaan ei kehtinud täna päris lõpuni. Hiline söök jääb taas ära. Viineripirukas on selle toidukorra eest. 

Fitlap teatab mulle, et see kuu treenisin liiga vähe, et neli korda nädalas oleks paras. Ega siin polegi midagi vaielda, täpselt nii ongi. Päevik jälle täitmata, toitumiskavast pole kinni peetud - kõik täiesti õige jutt. Seepärast mulle siin meeldibki, et keegi kusagil jälgib mu tegemisi. Ainult sellest on mul kahju, et toitumiskava pole hiljem võimalik vaadata, või ma ei oska. Pean silmas seda, et eelmist kuud ei näe, isegi eelmist päeva mitte. Aga tõesti, äkki ma ei oska. Milleks mulle seda vaja? Lihtsalt mulle meeldiks vaadata, millist retsepti olen kasutanud ja milliseid toiduaineid vahetanud. 

Homme olen parem. Sel kuul ei ühtki täitmata päevikupäeva.