Kaal on mul kõikunud üles alla ilmselt 2012 aastast saati. Eks palju on tingitud emotsioonidest ja sellega hormooni kõikumistest, palju söömise ja liikumise tasakaalu puudumisest, osa ka mingist x faktorist.

Olen Fitlapiga olnud juba aastaid ja kirja pannud oma kaalu, söönud uusi toite, üritanud trenni teha ja sellest loobunud. Üritanud toituda õigesti ja sellest loobunud. Nii mugav on ju võtta asjad ja midagi kokku segada ja siis kõik ära süüa. Olen teinud nüüd 6 ringi IVF (kunstlik viljastamine) ja igal korral on tulnud juurde paar kilo, mis kuidagi enam maha ei taha minna. Olen peale neid katseid alati pehme ja kurvikas ja no muidugi ka õnnetu. Saaks juba selle võiduka katse. Lootused on ikka veel.

2020 aasta detsembris sain oma rekordi 87kg. Peale sõbrapäeva ostsin aastase Fitlapi paketi ja alustasin uuesti. Algul ise, siis paari nädala pärast tuli terve pere (mees ja kaks teismelist) kampa. Mitut toitu mulle teha ei meeldi, seega on minu edu tagamiseks vajalik, et terve pere sööks sama toitu. Et oleks lihtsam kaaluda ja arvestada ostunimekirja, siis panin kõigi mõõdud süsteemi, märkisin juurde, kes soovib juurde, kes maha võtta ja hakkasime pihta. 

Teadsin eelmisest korrast, et mõned toidud on suured ja mõned väiksemad. Äpis olid vanad lemmikud olemas ja leidsin ka palju uusi. Imelised uued retseptid ja uued tooted on vahepeal tulnud.

Progressiks valisin omale stressivaba teekonna väikeste mugavdustega (hommikukohv piimaga). Patuka tegime vb alles järgmisel kuul. Enne polnud vaja, sest kava järgi on võimalik oma isusid rahuldada ja nii palju oli põnevust. Vahepeal tüütas oma vana ja igav menüü ära juba ja lahe oli taas avastada Fitlapi retsepte. 

Panin omale eesmärgiks kohe ümmarguse 70kg, kuid mingi ajal muutsin selle 76kg peale, et oleks esimene verstapost hoopis ümmargune -10kg. 

Juunis nägingi juba 86kg asemel 76,6kg :) Natuke veel ja ongi 10kg läinud. Uskumatu!

 

Minu teekond oli algusest peale mõeldud olema lihtne ja mugav ja rõõmus. Et ei piitsuta, ei käsi ega sunni end, ei keela ega kohusta. Hommikuti joon piimakohvi, nagu varemgi, kuigi kavas seda piima pole mõeldud. Kui maasikad tulid, siis ma sõin neid päeval ja ei kaalunud ega arvestanud kavasse. Kui sünnipäeval pakuti kooki, siis läks see nn patukorraga kirja, aga kaalu juurde ei tulnud, sest seda kooki muul ajal ju ei söönud. Pigem oli minu väikse kaalutõusu ja kõikumise põhjuseks magamatus. Kuuma ilmaga paistetavad jalad üles ja sääred on hommikul nagu kangid all, trepist alla minna natuke raske. Siis oli vaja jahutada ja nn soojaks saada. Kui öösel ei maganud hästi, siis oli hommikul ka raskem olla. Kui ärkasin reipalt ja värskelt, siis olin kerge kui udusulg. 

Kaalusin tavaliselt kord nädalas pühapäeva hommikuti enne pühapäevaseid pannkooke (keefiri pannkoogid on niii head!!!). Hiljem tegin ka nädala sees vahekaalumisi ja oli lahe vaadata, kuidas numbrid läksid väiksemaks. Vahepeal läks suuremaks ka, aga see ei morjenda. See on normaalne, kui ma terve päeva kükitan põõsas või kõnnin 10km. Trenn teeb raskemaks.

Toidukorrad planeerisin nii, et poes käime teisipäeval ja laupäeval. Ostukorv on imehea võimalus lisada sinna muid asju ka, mis muidu meelest läheks. Kõik teavad ju kuidas tikud ja vetsupaber alati meelest läheb.

Hommikusöögid on mul pikka aega paigas nii, et oleks rutiini ja vaheldust - võikud, puder, muna, võikud, puder, muna ja pannakad.

Lõuna ja õhtusöögid teen enamjaolt erinevad toidud. Lõunaks valin rutem valmivad, et jõuaks kodukontoris lõuna ajal süüa teha ja ära süüa ja kohvipausigi teha pärast. Õhtuks valin muud toidud ja nädalavahetusele panen need toidud, mis vajavad rohkem mässamist, nagu nt borš. Vahepala on üldiselt minu jaoks magustoit ehk punkt päevale. Seal on kamapallid kreekajogurti ja maasikatega me üks lemmik ja mulle meeldib lihtne valik nagu maasikas ja mandel või õun ja maapähklivõi või sepiku peale banaani kodujuustuga. Väike amps võib olla väga mõnus. Suvel lõpetame päeva kahel päeval nädalas jäätisega. Õnneks on seda meil kodupoes saada ja Halo on niiii hea. 

Kui muidu ei taju seda kilode kadu muud moodi kui näed numbrites ja ehk tunned ka riiete järgi, siis piltide järgi on ikka näha, et pehmet paistetust on alles vähem. Kui elame iga päev ninapidi koos, siis ei märka võibolla, et teine su kõrval muudkui kahaneb, aga kui teed enne ja pärast pilte, siis on võrrelda mõnus. Ma ei teinud sel korral eraldi pilti enne ja pärast võrdluseks, aga mõned pildid on olemas ikka - siiski veidi edev naine ju :) 

 

--- 2020 jõulud versus 2021 juuni---

Riietelt vahet tunda on raske, sest olles pehme ja kurvikas meeldis mulle kanda A lõike kleite ja venivaid pükse, tuunikaid juba tükk aega. Strech materjal on imemugav, kui kaal kõigub. Püksid mahuvad jalga mitu aastat. Pole seda tunnet, et püksid on kitsad ja ei mahu jalga või pluusi nööbid ei lähe kinni. Aga hiljem pole ka seda tunnet, et püksid kukuvad jalast alla ja särk lotendab. Nii et kaheotsaga asi. Alati on hea end mõõta ja kaaluda, et näha täpsemat pilti. Ma ei viitsinud eriti kaaluda mingil ajal, et olen nagu olen ja söön mida tahan, lihtsalt Fitlapi koguste ja valikute järgi. Mõnusalt ja rõõmsalt, et oleks normaalne kõik, mitte pealesurutud või sunnitud protseduur.

Ja eile oma poja sünnipäeval tundsin end jälle ilusa ja õnnelikuna. 

Tegelikult pole mingi asi 10 kg alla võtta. Just kui niimoodi mõnuga seda asja teha.

Jätkame, sest see toimib :)