Tänane hommik algas s*tasti. Kusti, kes sai üle kuu aja 2 päeva lasteaias käia, ärkas hommikul nohuga ja nõnda meil see tatiralli jälle algas. Nosiboo tolmuimejat meenutav tatimasin sai sahtlist välja võetud ning laual aukoha ja salvrätikuid kulub lademetes. Tõenäoliselt saab ka pisem poiss peagi selle imelise konditsiooni endale külge ja trall saab topelt jätkuda. Oktoobrikuu lasteaia kohatasu makstes tuleb lausa pisar silma. Oktoobris käis Kusti aias täpselt ühe päeva. Lasteaia kohatasu on 70€-75€ vahel. Ühe lapse toetus on riigi poolt praegu 60€. Megatore. Ma tean, et vanasti olid ajad teistsugused ja polnud mingeid toetusi, aga ma usun, et elu oli ka hoopis teistsugune ja odavam. Aga see selleks.

Igatahes oli mul hommikust saati tuju nullis. Energiatase oli madal. Väljas oli kole ilm. Mind piinas kohutav magusaisu, mis kogus tuure juba eile ja mille tõttu ma ei julgenud ka eile õhtul poodi minna, kartes et ma sealt muidu koos šokolaadiga tagasi tulen. Vedasin end kuidagi läbi hommiku, aga et on kolmapäev ja seega trennipäev, tõmbasin trenniriided selga, panin Karla esimest uinakut magama, Kusti oma tuppa mängima ja rassisin pool tunnikest hantlitega. Kava hakkab ikka aina raskemaks minema, tuikavad lihased ja aina arvukamalt esinevad higipiisad treeningu kestel kinnitavad seda. Aga see on ainult mõnus. Pärast trenni oli olemine natuke parem, aga ikka olin üsna tujutu ja ma ei tea, kas lapsed tajusid seda, aga igatahes olid nemadki tavapärasest virilamad, Kusti nagu takjas mul küljes ja Karlal pidevalt pill lahti. Vahepeal pidin ikka käima end teises toas kogumas, et mul katus täiesti ära ei sõidaks. Kuidagi venitasime end lõunani, mil mõlemad õnneks ühel ajal magama läksid. Kustil on pikalt sama graafik olnud, Karlal veel kellaajad nihkuvad, seega ei tea ma kunagi, millal ta täpselt magama läheb. Vahel on nii, et üks ärkab, teine läheb magama, siis jälle see üks läheb magama ja teine ärkab. Nokk kinni, saba lahti.

Otsustasin täna, et ma ei viitsi kokata. Hommikusöök oli küll kava järgi, aga edasi läks vabakavas. Küpsetasin kaneelisaiu, tellisin õhtuks Sushi Setist sushit. Veidi enne kella kahte tuli meile külla mu sõbranna, kes totaalselt mu päeva päästis. Saime juttu ajada, aeg läks nagu lennates. Sõime saiu, jõime pärnaõieteed ja lahkasime meiega vahepeal juhtunut.

Mul on 2 head sõbrannat, Kaisa ja Kristiina. Kaisaga hakkasime sõbrustama TTÜ-s käies. Me oleme kõige ebatõenäolisemad sõbrad üldse, nii erinevad kui üldse olla saab. Ta on teinud modellikarjääri, väga paljudel aladel andekas, andnud välja luulekogu, käinud reisimas, teeb ägedaid projekte, koolis suur pingutaja ja üldse megaäge inimene, kes on iga seltskonna täht. Kord naersimegi, et me oleme lausa nii erinevad, et isegi meie lemmikloomad on mingil moel teineteise vastandid - minu vanematekodus elav kass on väike, must ja emane, tema kass oli suur, valge ja isane. Igal juhul on ta mu kõrvale jäänud läbi kogu selle aja, mil ma paljud inimesed kõrvale tõukasin, kas siis tahtlikult või tahtmatult. Mu elus on olnud perioode, kus ma oma käitumisega olen nii mõnegi hea inimese minema peletanud. Aga tema on jäänud. Me ei kohtu tihti, aga iga kohtumine on alati nii siiras ja tore nagu polekski möödunud kuid olnud. Tema käiski meiega aega veetmas ja mul oli peale seda külaskäiku palju-palju parem olla.

Kristiinaga tutvusin "Eesti parima pagari" saates, kus olime konkurendid. Võtteplatsil me palju ei suhelnud, suhtlema hakkasime hiljem, kui mind aina rohkem tema trennidest leida võis. Nimelt on ta Myfitnessis treener. Lisaks trennihuvile jagame ka küpsetamishuvi ja mis on eriti äge - meie esiklaste vanusevaheks on 1,5 kuud. Tema on see, kes mind igapäevaselt mõistuse juures hoiab, kellega me igapäevaseid asju arutame ja võimalusel ka teineteisel külas käime. Nüüd, mil lapsed pidevalt haiged on olnud, on see küll keeruline, aga vast läheb tulevikus asi paremaks.

Kuhu ma nüüd oma jutuga jõuda tahan, on see, et alati peab leidma enda ümber inimesi, keda hindad ja kes suudavad su päeva päikeselisemaks muuta. Ma olen südamest tänulik, et mul need inimesed on. Muidugi on veel teisigi, mu õde, mu ülejäänud pere, aga perega alati kõike ei aruta. On asju, mida usaldad ainult oma sõbrannale. Mul pole palju sõpru ja ma pole alati ka hea sõber olnud, aga seda enam ma neid hindan.

Praegu on juba täitsa hea olla.

Hommikune kaalunumber oli 115,6kg. 5 nädalaga -6kg. Endiselt reel.