Täna siis sai täis kolm nädalat uuesti alustamisest. Kaalunumber täna küll ei rõõmusranud ega motiveerinud. Kui esinese kahe nädalaga kadus kosmilise kiirusega 3,6kg, siis sellel nädalal sain osa sellest tagasi. Nimelt +0,9kg 🙁 esimese hooga olin nõutu ja pisut pettunud, aga kuna enesetunne on hea ja riided vihjasid siiski muule, siis mõõtmine näitas, et sentimeetrites kulges nädal endiselt miinustega 🙂 ja kaalugraafikut jälgides liigun ma siiski süsteemus ennustatud teljel 🙂 esimesed kaks nädalat tundusidki kuidagi liiga kergesti minevat. Aga tänane seis võrreldes algusega siis siiski -2,7kg. Peaaegu 1kg nädalas.
Natuke olin hämmingus, sest püüdsin tõesti tubli olla sel nädalal. Kas siis tõesti pikale veninud hommikusöögid mõjusid? Nojah. Patustasin ka kahel päeval pisut, aga samas tegin õhtul siis trenni ja vahepala jätsin siiski pooliku koguse, või loobusin üldse, sest päeva patu kord ilmselt juba täitis need kalorid. Eks püüan järgmine nädal siis oma patuka tervislikumalt valida kui imelised Levieri ahvatlused, mis kontorisse toodi. Teine asi, mis just nädala lõpus vaevas oli väsimus. Paar õhtut lihtsalt ei suutnud üleval püsida peale õhtusööki ja tukastasin veidi ja siis jaksasin edasi toimetada. Võib-olla peale sööki kohe pikali geitmine siis ei olnud ja hea mõte ja ei mõjunud hästi 🤔
Trenni tegemisega olen sina peale saanud. Enam ei otsi vabandust, et õhtul teha ei saa enne magama minekut harjutusi 😊 selle üle olen uhke. Ja ilmselt sentimeetrid ka sinna läksid. Harjutusi tehes annab ikka tunda, et olen sellesse osasse kavast sel nädalal tõsiselt suhtunud. Pigem on tahtmist rohkemgi teha kui üks lihastrenni video ette näitab 🙂 aga teen siiski tasa ja targu. Ei rutta ega rassi ogaralt. Järgmine nädal peab igapäevase sammude arvuga midagi ette võtma. Kontoris töötajana neid samme eriti ei taha päeva jooksul koguneda. Peab vist lõunapausile jalutuspausi lisama 🙂 või mingi ine läbi siiski lapsed ka praegu õhtutel jalutama meelitama. Kevad kuni sügis on neid lihtsam nõusse saada kui ratta hooaeg on. Täna vedasin nad pool vägisi kelgumäele 😁 kelgutada neile meeldib, aga sumpamine läbi lume mäesuunas oli nii kohutavalt raske ja väsitav ja igav 🙂 mäele me igatahes jõudsime. Siis ununesid ka väsinud jalad ja kodutee läks juba ilma virisemisteta. Ehk järgmine kord on nad nõus ka mäele minema ilma virisemiseta 😁 vähemalt täna pidasid nad kenasti ~4km lumes sumpamist vastu. Koju jõudes küll peaaegu voolasid üle ukse esiku põrandale, aga tundusid siiski rahul olevat. Ja mina olin ka rahul 🙂 ei lootnud pisikestega koos jalutades 10000 sammu täis saada, aga kuidagi see siiski õnnestus.
Kokku võttes oli hea nädal ja jätkan oma rada.
