Juuli jutud. See kevad tuleb teisiti…

Tere!

Asjad on ikka päris käest ära läinud, istun siin juba pikemat aega  arvuti ekraani põrnitsedes ja ei oskagi kust alustada. Pea pool aastat on möödunud mu eelmisest postitusest ja viimasel ajal ei ole siia isegi lugema enam sattunud. Täitsa piinlik kohe. See muidugi ei tähenda, et ma endiselt  Fitlapi fänn ei oleks, lihtsalt  suure elumuutuse tõttu on peaaegu aasta olnud fitlap pausil. Jutt käib elukoha vahetusest (maja müük, mõnda aega “küla peal” elamine  ja lõpuks peale uue korteri valmimist sissekolimine ja sisustamine) mille tõttu kogu see aeg oli toitumine väga juhuslik.

Teie kirjutisi tagantjärele sirvides näen, et “vanu olijaid” on ainult mõned tublid (tervitusi Matildale, Manjale, Marikale, Inglile, ja ka Helkale - loodan taas su positiivseid lugusid lugeda) järgi jäänud.  Rõõm on ka uute tulijate üle, kes on siia tee leidnud ja hoolivad tervislikust toitumisest. Enda kohta pean mainima et liitusin Fitlapiga üle 6 aasta tagasi ja suutsin 34 liigsest kilost lahti saada.  Aga igal asjal oma hind, nii ka kahjuks selle väljaspool kava toitumisega suutsin  kaks kolmandikku kaotatud kaalust tagasi süüa. 

Nüüd siis kui uus kodu sisustatud  ja igapäevaelu rutiin hakkas taastuma, püüdsin  taas kavajärgsesse  toitumisse sisse elada. Vahepeal on niipalju uusi retsepte juurde tulnud, et ei jõua kõike  proovidagi. Siin õhtusöögiks valminud tatra-kodujuustu salat, mis mulle väga maitses.

Kahjuks jätkas kaal ikka tasapisi tõusmist ja samas kimbutas õhtuti suur näljatunne, millele vastu ei suutnud panna. Kuna blogis tuli arutlusele just see teema, siis kontrollisin oma toitumiskava seaded üle. Selgus, et need olid jäänud     -20 % peale.  Kui panin  seaded tagasi algkaloraazile, siis sain õnneks näljatundest lahti. Siis algas uus mure, kaal hakkas uuesti tõusma ja seda mitu nädalat järjest. Nüüd proovisin uuesti vähendada -10 % -le. See pani küll kaalu natuke allapoole liikuma ja aga nüüd on tekkinud selline üles-alla kõikumine. Õnneks pole ma veel lootust kaotanud ja püüan ikka kavas püsida, vaatame, kes siis peale jääb. 

Nüüd sai õnneks ka talv läbi ja loodan, et saab rohkem õues liikuda, talvelibedus enam ei kimbuta. Paratamatult on vanainimesel füüsilist aktiivsust ka vähem ja hädad käivad kahjuks ka mööda inimesi. Mõni aasta tagasi tegin aias tööd tehes oma vasakule põlvele viga, millele sain küll rahvaravi kasutades abi, aga nüüd seoses selle kolimisega hakkas jalg uuesti häda tegema, kuna sai kõvasti koormust. Kõige hullem on trepist alla minek, õnneks on meil majas olemas lift. Nüüdseks siis on lõpuks õnnestunud ortopeedil ära käia, kus selgus, et häda põhjuseks on liigese kulumine. Kirjutati välja retsept põlve toetavale ortoosile, mida igapäevaselt kannan. Ortopeed soovitas, et kui on rahaline võimalus, siis  teha ka põlve geeli süst, millest pidi ka enamikel juhtudel tükiks ajaks abi saama. Kuna see on päris kallis asi, siis lapsed panid pead kokku ja kinkisid mulle selle sõbrapäevaks ja selle süsti tegi põlve arst ise. Sain ka saatekirja taastusraviarstile, kuhu tuleb muidugi terve igavik järjekorras olla. Aga praegu pole hullu, kui ennem oli päris raske pikemat maad kõndida, siis nüüd ortoosiga saan päris pikad kõnniringid tehtud. Ja ilusad kevadilmad  kisuvad vägisi õue. Eelmine suvi möödus enamasti toas mütates ja mööbeldades, siis sel suvel loodan palju õues viibida ja koduümbrust avastada, elame ju nüüd Linnupargis Ihaste veere peal, kuigi aadressi järgi on see küll Tartu linn.

Päikest kõigile ja elame veel!