Tere!

Hakkab vaikselt sügisesse kiskuma, august koputab juba uksele, seega aeg käes pisikest isiklikku vahekokkuvõtet teha. Nimelt 31.juuli 20016.a. oli see kuupäev, kui ma Fitlapiga ametlikult liitusin. Seega sai läbi neljas aasta, mil püsitud vapralt tervislikuma elu rajal. Enne alustamist vaatasin siin-seal ringi aga suurt abi sellest polnud, paarist kilost sain siiski lahti. Abi tuli siis, kui ma lõpuks viimase õlekõrrena tänu sellele, et meenus mõni aeg tagasi nähtud reklaam, kus Naisteleht pakkus oma tellijatele kuuks ajaks tasuta liitumist, jõudsin Fitlapini. 

Põhjus oma elus midagi muuta oli kaalult vastu vaatav 100 ja pluss kilo, mida tasapisi muudkui lisandus. Juba alustades sain aru, et olen teinud ainuõige otsuse, sest kõik näis mulle sobivat - kava kasutamine lihtne, toidud lihtsad, maitsvad ja tervislikud. Muidugi minu jaoks osutus sisseelamine kergemaks just seetõttu, et ma ei pidanud magusaisudega võitlema, nagu siin paljud teised kaasvõltleijad. Toidulauale tekkis just rohkem magusat, kui varem olin harjunud sööma, seda just tänu kavas pakutud tervislikele valikutele. Magusast olin loobunud juba mitu aastat varem, kui seisin valiku ees, kas hakata veresuhkru pärast ravimeid sööma või vaadata ümber oma toiduvalikud.

Niisiis kavaga harjumine ja uutmoodi toiduvalmistamine läks päris hästi. Ega tulemusedki ennast kaua oodata ei lasknud, kaal hakkas vaikselt langema. Eks vahepeal tuli ette ka tagasilööke, kui kaal näitas mitu nädalat sama numbrit või isegi veidi tõusis. See oli paha tunne ja ajas esialgu närvi, hiljem aga enam mitte. Esialgu kartsin isegi nn. “patutoidukordi” teha, hiljem aga enam mitte, tekkis ka harjumus piisavalt puhast vett juua, mis üheks kaalulanguse eelduseks. Nimoodii tasapisi uue elustiiliga harjudes jõudsin aasta ja kahe kuuga oma turjalt kaotada kokku nn. Fitlapi eelse otsingute ajaga kokku 34 kilo. See oli küll suur rõõm, aga suuremad raskused alles nüüd algasid, kõige hullem oli hirm, et mis saab siis, kui kilod tagasi tulema hakkavad. Ega see hirm päris asjatu ka polnud, kolme viimase Fitlapi aasta jooksul on olnud nii kaalutõuse kui -langusi aga õnneks on see kõik jäänud minu enda seatud piiridesse. Panin mõtetes maha eesmärgi, et kaal võib kõikuda viie kilo piires ja sellega olen ma õnneks ka hakkama saanud ning iga pisikese patustamise ja liigse ampsu pärast enam ei põe. Selle pika teekonna jooksul on tulnud kolm korda kogu garderoob välja vahetada. Ühtegi suureks jäänud rõivaeset pole ma kappi seisma jätnud, sest tagasitee ei tule kõne allagi. 

Praegu aga naudin täiel rinnal suve - seda silmailu ja toidulisa, eriti vabavara, mida suvine aed pakub. Marjad on juba karpidega sügavkülmas talve ootamas ja varsti kõlbavad juba Valge klaar õunad süüa. Mõnus on põõsa küljest mõni marjakobar suhu pista, eriti meeldivad mustsõstrad. Ühte-teist saab ka talveks purki pandud. Ei saa üle ega ümber omatehtud hapukurgist. Siin nad on hapnemiseks valmis, et kolme päeva pärast jõuda kaane alla ja siis keldrisse.

Väike aiakene pakub mõnusat ajaviidet ja on mõned aedviljad - kurgid, suvikõrvitsad, tomatid, väike jupike supiporgandeid, paar vaokest varajasi kartuleid, maitserohelist, mida ma kindlasti ise kasvatada tahan.

Kaalu mõttes olen endaga rahu teinud ja usun endiselt nii endasse kui Fitlappi ja olen siiralt õnnelik ja tänulik Fitlapi meeskonnale. Mõtetes on veel üks väike unistus, võiks saada aja jooksul veel viiest kilost lahti. Tegelikult olen oma praeguse minaga ka päris rahul, aga unistada ikka ju tasub, mine sa tea, äkki viiendaks aastapäevaks …..

Laadime siis patareid talveks täis ja võtame suvest kõik, mis võtta annab. 

Päkest kõigile ja elame veel!