Hei!

Jõudsin täna esimest korda see nädal päriselt trenni ja nüüd on elu jälle ilus. Olen kaks päeva nüüd kavas ka olnud, täna küll näpistasn söökide arvelt natukene, et saaks piimaga kohvi nautida, aga muidu enam vähem. Kurjad päevad kiusasid seni ja viisid motivatsiooni alla ning keha krampidesse, aga lihaste ära väsitamine aitab vahepeal isegi rohkem kui veinipudeli järele haaramine.

Trennist koju kõndises mõtlesin, et väga paljud (enese)juhtimisraamatud toovad välja, et inimestele (näiteks ka tööl) on kõige tähtsam "purpose" (eesmärk, siht, tulemus, otstarve - ei ole nagu eesti keeles päris õiget sõna). Igatahes on see miski, mis paneb inimesi näiteks matkama kõrgete mägede otsa, kuigi see on väga raske ja vähenauditav tegevus. Ometi tehakse seda, sest sellega kaasneb saavutustunne, eneseületus, areng ja siis see suur eesmärk lõppu jõuda. Või miks panustatakse väga palju oma hobidesse, kuigi need otsest kasu ei too.

Selle teooriaga seoses räägitakse juhtimisraamatutes siis, et töö peab olema inimese jaoks mõtestatud ning andma samasuguse saavutustunde, arengu, eneseületuse ja eesmärgi - siis teeb inimene seda hea meelega ja rohkem kui talt oodatakse, vastavasel korral kipub see mõisa köis ikkagi lohisema.

No vot, ma teistele seda eesmärki anda ei oska, õnneks ei pea ka. Ennast analüüsides leidsin siin aga analoogi - iga kord kui ma teen hambad ristis kükke või väljaasteid või midagi muud rasket, siis ma mõtlen näiteks midagi sellist: "Kriuks, see on selleks, et sa järgmisel reisil joostes ja muretult sinna kõrgele mäkke saaksid joosta". Ehk ma teen seda millegi mulle väga olulise nimel. Midagi muutma motiveeris mind ka aasta tagasi see, kui reisil olles reied üksteise vastu ennast lihtsalt veriseks hõõrusid. Muidu ma võiks suurem olla, aga vot seda tunnet ei taha ma enam mitte kunagi tunda. Ma tahan, et mu keha ei oleks mulle kuskil takistus. Ma tean, et ta on tegelikult imeliselt tugev ja vastupidav, kui ma vaid annan talle võimaluse ning trenni ja õige toitumisega kaasa aitan.

Mis ma selle pika jutuga öelda tahan? Mulle tundub, et see on kohati ka minu kiire kaalulanguse ja hea vormi saladus. Minu jaoks ei ole oluline kaalunumber iseenesest või mingile "iluideaalile" (ei taha seda isegi jutumärkideta kirjutada) vastamine, vaid soov oma vaimu ja keha arendada ning temaga koos mägesid ja maailmasid vallutada.

Mis teie suurem eesmärk on?