Öeldakse, et nii läheb nagu lükkad, aga kuidas lükkad - sujuvalt. See on ju juba läbi käidud tee, vana ja tuttav aga levelid on vahvad, neid pole minu ajal enne olnud, tuju teevad heaks. Probleemid saavad ka peaaegu lennult lahendatud, nagu eile selle Peetri pitsaga, mul see juba ammu söödud aga sööduks märkida ei lase. Rääkisin asjast ja olukord sai lahendatud. Näha, et meie eest, kes me siin palehigis ründame, ikka väga hoolitsetakse. Nii, ilmad on juba jube külmaks läinud, alati kui mina kaalu kaotan, siis külmetan topelt ja veidike on söögiisu ka tõusnud, enam sellist - jälle peab sööma - tunnet ei ole, söön hea meelega kui aeg käes on.

See süsteem ja väljakutsed, et olen ainult mõned päevad nädalas kavas mulle eriti peale ei lähe, kui juba 100 % siis täiega, siis on kindlam kaalu peal ka käia, ikka üks kord nädalas ja reedeti, siis on teada et midagi on maha ka läinud. Nii mõnus, kui sellele suurele rasvakõhule tuleb juba vahe vahele, see tähendab et suur kogus rasva jaotub kaheks. See näitab, et mõned kilod on kuhugi õnneks ära kadunud. selili olla on päris mõnus ja eile basseinis ka, sest siis lükkab raskusjõud rasva kõhuõõnesse ja väljastpoolt vaadates on juba üsna kena. Püsti tõustes või veest välja tulles, vajub see mass jälle ilma peale tagasi aga pole viga, sama moodi jätkates on seda ollust üha vähem.

Veetsin eile abikaasaga päeva spaas 3 tundi ja no oli ikka mõnus küll. Haapsalu Hestias on 25 meetrine bassein, vaatasin ja arvutasin mõttes, kas jõuan selle ühe hooga läbi ujuda, jõudsin küll, tõmbasin veidi hinge ja ujusin tagasi ka. Väga mõnus tunne oli. See teadmine, et ma suudan jälle liikuda ja kargud on minevik on super tunne. Vahel kui on halvem päev siis tasub mõelda, et oli aeg, kus ma üldse käia ei saanud aga nüüd lähebki tasapisi paremaks, aeg ajalt peab küll mingeid teraapiaid läbima, kuid need tulevadki kasuks.

Üks asi veel, millest ma pean hoiduma, tuju ei tohi pikemaks ajaks halvaks minna ja vaimne pinge ei tohi tekkida, otsekohe võtab keha pingul hoiaku ja kaalu langeda ei lase. Ühe sellise nädala juba elasin üle, nädal möödas ja kaalu number sama, see omakorda tekitab tuska. Raske õppetund on mitte stressata asjade pärast, mida ma nagunii muuta ei saa, aga mida mina teen - keerutan ja krutin, mõtlen ja pahandan endamisi, sellest piisab, keha saab aru, et jama majas ja läheb kokkuhoiu režiimile. Nii et tegelikult ei kaalu kaotamine ainult söömine või mitte söömine, liikumine või mitte liikumine aga ka oma mõtete ja vaimse tervise jälgimine.