Nüüd ma saan aru küll, miks ma enam blogipostitusi ei tee! Iga kord on miski jama- kord on pildid liiga suure, kord ei salvesta. Nüüd tegin ilusa pika kuu kokkuvõtte ja hakkasin pilti lisama, kui kõik kinni jäi ja kuu peale lendas. Hakka aga otsast pihta. Kahju raisatud ajast.

Aga kuu kokkuvõtte pean ikka tegema- kaal on kukkunud 1,6 kilo. Nii et esimene number muutus. Olen oma nõiaringist välja saanud. Juba terve nädala pole enam eelmist kümmet näinud. Rinnalt ja puusalt läks - 2 cm, õlavarrele ja reiele lisandus +1 cm. Nii et riiete puhul vahest aru ei saa. 

Püüdsin veidi viriseda kodukontori pärast. Täielik kaos- kõik arvavad, et pead olema 24/7 kättesaadav ja KOHE!!! Kontoris leppisime kalendri kaudu aegu kokku, millal koosolekutame, nüüd peab see juhtuma kohe! Ja koosolekuid on päevas 2- 3 tk. Ja ülemustele meeldib jubedalt kuulata oma häält. Heietame asju, mis on juba ammu kokku lepitud- otsustatud. Kui varem vihkasin oma tööd, siis hakkan ka kodu vihkama.

Selle vähese oma aja olen täitnud käsitööga- kaua kogunenud koeravillast sai imeliselt pehme koeralõng. Sai ka sokkideks kootud. Pestult veel eriti armsalt kohev- karvane- pehme.

PS: Põhitööks kodukontoris on akna avamine- lasen kassi tuppa- ukse avamine- lasen kassi õue. Vahepeal ka söögikausside täitmine- oi kurja, kui need täis pole!

Mees arvas, et tagumik on kondiseks jäänud...