Egas midagist, vaatasin mida pakutakse, mõtlesin mida kodus leidub ja hakkasin menüüd kokku keevitama. Ei no ausalt! Kas ma varem sõingi nii palju kogu aeg? Sada nelikümmend grammi liha! See on ju jõhkralt palju! Ja pudruhelbeid kogunisti 45! Miks ma siis mäletasin, et 19? Kogu aeg kaalusin endale 19 grammi helbeid ja keetsin putru. Kas on võimalik, et ma sõin liiga vähe? 

Mis ma öelda tahan, ärge usaldage oma mälu. Vist. Hea küll, ärge usaldage minu mälu. Või on siis paari aasta jooksul mingisuguseid printsipiaalseid muudatusi tehtud ja leitud, et võiksiki rohkem süüa? 

 

 

Toidud ise on nagu ikka just täpselt nii head kui ma mäletasin. See on muidugi probleem. Minu neli väikest, kes polegi enam nii väikesed midagist, Kalevipoega ei usu ju enam, kui ma ütlen, et mul siin vastik dieeditoit podiseb. Nad on juba proovinud seda ja lõhn on ka vastav. Pean hakkama öösel salaja sööki vaaritama, et mulle endale ka ikka midagi jääks. 

Muide, riidlesid minuga eile. Noh, sõitsime koos poodi ja siis üks ütleb teisele, et "Õu, sa paks!" Ma riidlen, nagu õige ema ennemuiste, et kuidas sa ütled, et paks, kui see ju peaaegu et läbi paistab. Siis need tagaistmelt targutavad, et ise õpetasid. Mul kukkus lõualuu vastu jalamatti ja küsin, et millal ma ühtegi teist paksuks olen kutsunud? Ei, noh, seletavad vanale rumalale emale, egas sa siis meite kohta pole ütlenudki, vaid ikke enese pihta. Noh, et keerutad muidkui peegli ees ja nutad, et vaata mul pekid ripuvad, kuigi endal pole seal mingeid pekke, kõigest pisut polsterdust. 

Eks neil ole omamoodi õiguski. Aga ma tahaks, et seda polstritki seal poleks. Et oleks lihas ja veenid. Teate küll, nii nagu praegu moes on. Ma ju alles nooremapoolne keskealine. Ikka muigan vahest ja räägin, et näete bikiinifitnessiks ma veel liiga noor, sinna peaks alles pärast neljakümnendat juubelit trügima.

 

Õhtul seangi sammud trenni. Teen ikka jõusaali päevi. Rühmatrennidesse väga enam ei meelita. Ainult siis lähen, kui tunnen, et ei jaksaks üldse minna. Seal treener kenasti näitab kõik istumised ja astumised ette ära ja reeglina ei meelita higigi välja. Pigem selline, ah sain linnukese kirja. Möödunud aastal avastasin enda jaoks jõutõmbe. Mõnus lihtne harjutus, kõik lihasgrupid saavad kenasti koormust. Eesmärgiks oli aasta lõpuks kaks korda oma kehakaalu tõsta (või vähemalt 110 kg) aga jäi puudu. Viisteist kilo, kui aus olla. Aga ehk jõuan sel aastal.