Viis sammu nende hallide päevadega on seljataga. Loen maha samme oma alustatud teekonnal. Viis astutud, kakssada kakskümmen neli veel ees. Kas need on lauskmaal, mingite tõusunukkide ja languste jada - veel ei tea. Esimesed kolm on olnud mulle enesele inspireerivad. Ja ma ei murdunud kolmandal õhtul, nagu nii mitmel korral varem on läinud. Kas on see seotud aktiivsusmonitori paigutumisega mu käele (sõber kinkis) ja iseenda üle parema kontrolli haaramisega, on veel muidugi vara järeldada, aga ehk.

Asun siin, et teha enesele kink. Parim, mida võiksin endale teha. Hea tunne, heaolu ja puhas rõõm, mis kaasnevad, kui oled aktiivsem ja jaksad ... erinevaid asju. Varem olen sihtinud mõnd väiksema numbriga kleiti mõneks tähtpäevaks, seekord on sihiks ainult enese heaolu, tervis ja rõõm. Seesmine. Aeg on tegelda oma mootori ja kogu mind käimas hoidva süsteemiga. Rahulikult, mitte lootes, et esimese nädalaga kaotan viis ja teisega ka viis kilo ja juba ongi oikuipalju sellest maast läbitud. Mul on maraton ees, mitte sprint. Maraton, kõndides, rahulikult, et jõuaks harjuda, rahulikult võtta ja ümbritsevat märgata. Näha muutusi mõttemustris, murda käitumislaadi, ja seista - mitte vajuda sohvasohu.

Kus on teie lõksud?

Mul on kerge hommikust kuni kella neljani olla kavas ja hoida end tegevuses. Olgu et liikuma sunnib mind nüüd mu kabinetitoolilt väike põrisev monitor mu käel. Varem istusin arvuti taha ja päevas tegin kokku samme ehk 3000 jagu. Töö on valdavalt arvuti taga või koosolekul. Katsun nüüd rohkem seista ja aeg ajalt ka teha mõni liikumisring.

Kell neli - hiljemalt, lööb mind väsimusnui ja kui 18.30 paiku koju jõuan - söön ja vajun sohvasohu. See on olnud mu muster. Viimased päevad aga ole end ajanud kõndima, lihtaslat loodusesse või ka toas. Olen tantsinud - oo, kuis ma tegelikult olen sellest puudust tundnud.

Ja see on praeg aidanud - mitte vajuda sohvasse sisse, mitte ampsata midagi igal sealt püstitõusmisel.

Ja mitte otsida vabandusi, miks ma midagi teen või teha ei saa. Seegi on vast lõks, kuhu seni olen meelsasti kukkunud.

Aus olla- ka enda vastu on ikka paganama raske.

aga - 2,5 kg viie päevaga. Mõnus!

Fiona Christiani foto