Ei, mitte kaalu mõttes. Ma teadsin juba enne jaanuari lõppu, et see saab olema hea kuu. Režiim oli paigas ja kava toimis väga hästi.

Kuu keskmiste kaalunäitude vahe detsembri omadega oli -1,4 kg ja max-min näitude vahe lausa -2,7 kg!

Kuu keskel saavutasin ka vahe-eesmärgi, mis sai oktoobris seatud ning nüüd rühin uue suunas. Ühtlasi aga möödusin jaanuaris oma kunagisest Fitlapi alustamise kaalust...Jah, nii on, mul oli vahepeal segadus, miks Fitlapi graafikud näitavad mulle plussi, kuigi olin oktoobrist saadik juba omajagu langetanud (üle 6 kilo tänaseks). Vastus on ehe tõde - graafikud võrdlevad kõige esimese kaaluga, mis Fitlapi kunagi üldse sisestatud, minu puhul ~üheksa aasta eest ja see algusnumber tol ajal oli madalam kui sel korral oktoobris kavaga jätkates. Aga see verstapost on nüüdki selja taga ja liigun ka Fitlapi arvates ametlikult miinuse suunas 🙂

Mõni aeg tagasi küsiti Facebooki toetusgrupis ühe sagedase postitaja käest (igati viisakalt ja näha oli, et siirast huvist) et olete juba väga kaua Fitlapis olnud, kas siis tulemusi polegi, et ikka kava peal. Vastus oli aus, kava töötab, aga ikka tuleb elus ette sellest irdumise perioode ja liigne kaal võib tagasi tulla. Ma arvan, et seda vastust mõistavad vägagi paljud.

See ei ole üldse, mida põrumiseks pean. Tean juba ammu, et kehakaal on mu rõõm ja raskus, teema, millega pean tegelema läbi elu. Põrusin hoopis Fitlapi suures jaanuari väljakutses 😊

Liueldes kõrgete emotsioonidega Fitlapi laineharjadel nagu viimased kuud olen seda teinud, oli mul kindel nõu #UnistusteKeha läbi teha. Aga igapäevaelu võttis oma ja minu skooriks jäi lõpus ainult 14. Ma tean, et see on tõeliselt masendav number 😀 Ja võib ka nii olla, et osad täitmata ülesannetest on tegevused, mida nagunii harrastan, aga ma ei tahtnud hakata "linnutama" ilma, et oleks saanud iga ülesannet enda jaoks korrakski pikemalt läbi mõelda ja lahti mõtestada. Kusjuures (taaskord laen Facebooki grupist), kui küsiti, mis teema ülesannetega kõige raskem on hakkama saada, siis paljud vastasid, et Toitumine on kõige raskem samas kui vaimse tervise ja puhkuse teemad tulevad kenasti. Mul oli just vastupidi. Toitumise ülesanded said peaaegu kõik täidetud, kava järgides oli seda üsna lihtne tehagi, pidi vaid plaanitud tegevused sobitama ülesannetega. Ja kõige raskem oli just vaimsete ja puhkuse teemadega. Enamik nendest jäid tegemata.

Kokkuvõttes tõdesin, et ma ikka pole üldse igasuguste väljakutsete, võistluste, pundis tegemiste inimene 🙂 Mingil hetkel soovitati siingi liituda mõne väikse grupiga, kus üksteist utsitada, kaalusid ja toite jagada. See kindlasti aitab paljusid, aga minu jaoks see pole tõesti kohe sugugi. Kogesin ka väljakutset proovides, et lõpuks muutub see kuklas istuvaks "kohustuseks", mitte ei täida oma motiveerivat eesmärki. Samas leidsin kindlasti enda jaoks sellest kogemusest kasulikku, näiteks uue motiveeriva mõttesõna. Jällegi - olen neid ju aja jooksul palju kogunud ja oleks võinud kohe ära "linnutada", aga tahtsin just väljakutse raames mõne uue mõtteni leida ja lõpuks see ka õnnestus. Kirjutan mõnest väljakutsega seotud leiust edaspidi.

Nüüd aga tere veebruar! Palun ole minu vastu hea! 🤗