Hello hello

Ma mõtlesin väga pikalt, kas üritada üldse blogisse midagi kirjutada, kui tagasi kava juures olen või mitte. Aga kui nägin, et isegi selle aasta detsembris, kui ma ei olnud blogisse kuid ja kuid kirjutanud oli see üsna loetav, siis mõtlesin, et why not.

Ma räägin nüüd ausalt ja algusest, mis vahepeal juhtunud on. Ma lõpetasin kava kasutamise ehk kevadel, umbes nii koroona aja alguses. Miks ma seda tegin? Ilmselt oli vaja puhkust, pausi, motivatsiooni ei olnud üldse. Varsti peale seda hakkasid vaikselt kilod tagasi hiilima. Ma sain aru reaalsuses, et ma olen juurde võtnud, aga samas seda tunnistada ka ei tahtnud. See tähendas siis seda, et kaalust käisin suure ringiga mööda.

Suvel proovisin uuesti järjele saada, aga tulutult. Augusti lõpus läks Cecilia lasteaeda ning mina tööle. Mõtlesin, et tööl käimise rütm aitab tagasi õige toitumise juurde - ma ei saanud enam rohkem eksida. Tööle tagasi läksin sellise mõttega, et lähiajal töökohta ei vaheta, aga paraku ei tundnud ma end enam oma vanas töökohas "õigesti", tundsin, et pean kuskile liikuma. Elu tegi omad korrektuurid ning sain väga hea tööpakkumise hoopiski Otepääle. Kolisime ka perega siiakanti ning jälle oli raske end kokku võtta. Kogu aeg ainult vabandused ja vabandused. Minu uueks töökohaks on juhtida sellist armsat trahter-külalistemaja-pood kompleksi, meil on siin ka PAGARITUBA. Mis te arvate, kas ma suutsin end tagasi hoida ja mitte neid häid pirukaid ja saiakesi proovida? Muidugi mitte. :D Seega ma end siin veel suuremaks sõin ja nagu ma enne mainisin, mitte miski ei motiveerinud mind. Enamus riideid enam selga ei läinud, aga imelikul kombel tundsin ennast ikka oma kehas hästi. Vaatasin aasta vanu pilte, olin NIII peenike, isegi see ei andnud motivatsiooni.

Mingi hetk otsustasin, et vähemalt uuel aastal võtan end kokku, Keio lubas ka minuga normaalselt toituda ning trennis ka käima hakata. Mainin ka seda, et Keio jälgib kava selleks, et juurde võtta. Ta üks neid "õnnelikke", kes võib süüa rämpsu hommikust õhtuni, aga on ikka skinny as hell. Saatuse tahtel võitsin veel 3 kuud Fitlapi kasutusaega ning siis oli selge, i hazzzz to do dis!

Natuke numbreid - minu kõige madalam kaal eelmisel sügisel oli 66-67kg. Hetkel on minu kaal 20-25kg suurem. Kujutate ette? Kuidas keegi saab endaga nii teha ning end nii käest lasta? Mina saan! Ma ei ole nii palju kaalunud vähemalt 7 aastat! Ütlen ka ausalt, et see 2020 oli meie jaoks JÄLLE nii raske aasta, nii palju halba juhtus ning kindlasti mängis ka see oma rolli. Mitte, et ma üritaks endale vabandusi leida, aga lihtsalt nii oli. Toit pakkus mulle/meile lohutust. Aga mis tehtud, see tehtud. Ma ise viisin end selleni ja see on OKEI. Mind alati lohutas see, et ma olen enne suutnud end kokku võtta ning suudan nüüd ka.

04.01 alustasime enda Fitlapitamisega, täpselt nädal tagasi. Selle aja jooksul olen n-ö "patustanud" ehk issi 50 juubel oli ning vahepala asemel sõin tükikese torti. Täna hommikul kaalule astudes olin 1.2kg kergem, algus seegi.

Ma ei taha seda esimest postitust enam pikemaks ajada, hiljem kirjutan täpsemalt, kuidas on elukorraldus toitumise ja trenniga, kui laps käib lasteaias ning mina tööl. Varasemalt olin lapsega kodune, nüüd see toiduga majandamine hoooopis teistsugune.

Ma loodan, et ma kellelegi endise Tervisestaarina pettumust ei valmistanud, aga tahtsin siiski teiega aus olla.

xoxo

Cärol