Tere üle pika aja! :)

Vahepeal on palju toimunud, aga ma tahan hoopis rääkida oma saavutustest. Juba uue aasta alguses! surprise

Ma otsustasin see aasta olla üks nendest, kes annab endale lubaduse. Ma pole eelnevatel aastatel kunagi midagi lubanud ega soovinud, läinud kogu aeg lihtsalt vooluga kaasa. See aasta on aga kõik teisiti! On sündinud uus mina!

Nimelt, otsustasin hakata käima trennis. Mitte niisama vahelduva eduga käia suvel jooksmas ja pitsa vahele paar kõhulihast punnitadav vaid nagu päriselt. Mitte ainult kaalunumbri pärast vaid suures osas enesetunde parandamise pärast. Olen elu aeg maadelnud toitumishäirete ja depressiooniga. See pidi muutuma! Kaaluga on nii, et ma olin endale seadnud eesmärgiks 57 kg, mis siis on 173 cm pikkusele naisterahvale täpselt alakaalu ja normaalkaalu piir. Algkaal oli mul FitLap'iga liitudes (31.07.2015) 71,6 kg.

Saabus siis uus aasta ja liitusin spordiklubiga. Trenni teen siinsete kavade järgi ja see on lausa imeline. E ja K hommikuti aeroobne treening ning R ja L lihas. Nii hämmastav, et mina, kõige suurem jõusaalipõlgaja, kraabin juba hommikuti 6:30 jõusaali ukse taga ja ootan, et juba lindile saaks. Ja samuti laupäeval trippisin läbi tormi ja -15 kraadiga saali. 

Millest ma aga tahtsin kirjutada on see, et klubiga liitumisel sain kingituseks kehaanalüüsi. Noh, mõtlesin, et väga tore, et lähen käin ära, et siis ma tean palju ma veel pean alla võtma. Alustuseks oli mu hämming suur, sest sealne kaal näitas 62,2 kg. Minu kodukaal näitas ju 59,7. Hakkas treeneri ees kohe häbi, et issand mis paksmagu ikka. Tema jälle ütles, et minu pikkuse kohta ikka väike kaal. Ta veel uuris, et kuidas mu aktiivsus on (olen kontorirott, käin jala/ühistranspordiga ja jalutan koera) ja jutukäigus kuidagi jõudsime mu päevase kaloraaži juurde. Kui ütlesin, et 1200kcal päevas, siis ta tegi väga suured silmad. Analüüsi lõpuks, sain nii palju targemaks, et mul on 25a naise kohta 24 aastase naise keha ja ma peaksin hakkama nädalas pool kilo lihasmassi juurde võtma. MINA?!?! JUURDE?!?! arutasime treeneriga ka ühiskonna mõjusid ja ma ise taaskord sain aru kui haige meie ühiskond on. Ma näen peeglist vaadates ikka veel seda 10-15 kg raskemat pontsikut, kes ma olin ja ikka arvan, et ma pole piisavalt peenike. Kohutav. 

Laupäevast algas mul uus elu. Hakkasin kaalu säilitama. See on lausa meeletu. Esimene päev ma ainult ägisesin diivanil ja ei suutnud ära imestada kui palju ma pean sööma. Uueks eesmärgiks on tarbida 2300 kcal (kasutan paralleelselt ka ühte äppi, kus uueks seadistuseks 0,5 kg nädalas juurde võtta). Kuidagi ei saa seda täis. Tegelikult kehaanalüüsi järgi peaksin tarbima 2700 kcal, aga see tundub hetkel meeletu. See söömine on isegi tüütu, meeletult palju võtab aega ja jube gaasiline on olla. Isegi on tunne, et kõht on ees ja lõualott tekkinud. Aga tegelikult ju pole :D. 

Aga tead, jube rahulik ja õnnelik on olla. Kaalu peale ei kipu. Ma saan aru, et lihas kaalub rohkem kui rasv ja ma üldse ei taha hakata ennast traumeerima. Ka isusid pole, kuna ma tean, et isegi kava järgides, jääb mul kaloraaž alla ettenähtu, seega ei teki seda psühholoogilist patustamise vajadust ja kõht on nagunii meeletult täis.

Suhteliselt raske on aga oma haigest mõtteviisist lahti saada, et kaal määrab inimese ilu. Nii palju olen näinud viimasel ajal pilte sellest kuidas inimene kaalub a la 52 kg ja on kondibukett ja kõrval 62 kg ja ilus trimmis ja õnnelik inimene. See on ka põhjus miks ma otsustasin selle postituse kirjutada. Et me ei seaks endale ebareaalseid eesmärke. Et me oskaks näha saavutatut ja näha kui ilusad me kõik oleme. Ajakirjades, filmides ja igast võimalikult kanalist nähtavad naised on photoshopitud, nad on haige ühiskonna standardvormid. Ärme tee endale end teistega võrreldes liiga. Ärme tee teistele kritiseerides liiga. Armastame ennast ja oma elu!

Ja veel kord tänud muidugi FitLap'ile. Ilma Teieta ma poleks võib-olla nii kaegele jõudnudki. Kas tõesti suudan ma lõpuks oma toitumishäiretest võitjana välja tulla? 

smileyheartyes