Talv toob lisaks lumele tihti kaasa ka tubli koguse ülekilosid. Võtavad enamus meist ju talvel kaalus juurde. Paar lisanduvat kilogrammi on justkui ühiskondlik standard.
Kas see kehakaalu tõus on normaalne ja seotud keha vajadusega ennast külma eest kaitsta? Või pole kehale ellujäämiseks see liigne rasvapolster üldsegi vajalik?
Tagasi kiviaega
Meie esivanemate ajal seostati talve näljaga. Söögi kättesaamine oli kordades raskem. Seepärast on ühe loogika kohaselt too iidne aeg süüdi selles, et meie kehad hakkavad talvel rasvavarude kulutamise asemel neid hoopis säilitama. Ja seda tänase päevani. Iseenesest ilus lugu, ent arvan, et pole mõtet kõike ka mineviku süüks ajada. Põhjuseid tuleb ikkagi otsida mujalt.
D-vitamiini puudus
D- vitamiin on vormisoleku vitamiin. Väga palju uuringud on seostanud D-vitamiini madalat taset ülekaaluga. Suvel saame seda palju tänu päikesele, ent talvel on päikest vähem ning peame seda saama eelkõige toidu või toidulisanditega. Seepärast ole talviti eriti hoolikas, et saaksid piisavalt D-vitamiini.
Telekas on kõiges süüdi
Kuigi võime ajada oma talvised kaalumured kõik evolutsiooni kaela, siis tegelikult on asi lihtsas matemaatikas. Veedame talviti ilmselgelt kordades rohkem aega ka teleka ees ja oleme füüsiliselt vähem aktiivsemad. Kulutame vähem energiat, ent sööme samamoodi, kui mitte rohkem. Ja mina isiklikult arvan, et sinna ongi koer maetud.
Küll on ka teisi pisikesi mõjutajaid, ent üldiselt määrab meie talvise vormi ära ikkagi see, kui aktiivsed me talviti suudame olla.
Seepärast liigu ka talvel, söö mõistlikult, tarvita D-vitamiini ning ära võta lisandunud kilosid iseenesestmõistetavalt.
