Eile oli nii kiire päev, et ei jõudnud isegi kirjutada siia miskit. 

Hommik algas omlettiga, lõuna ajal oli samuti munaroog ja õhtul galetti võileivad. Hilisõhtuks sai vaid paar viinamarja suhu, sest oli naabrimehe sünnipäev ning astusime sealt läbi. 

Eile jäi silma, et keegi küsis praeleiva ja muna kohta, jäi meelde ja täna hommikul otsisin selle kiirekikerherne roa ülesse ja proovisin järgi- päris hea maitsega oli , mees küsis ka mis leiva muna lehekesed mul taldrikul on- ehk siis välimus kõigeparem ei tulnud aga maitses hää, lisaks avastasin, et leib oli juba oma aja 6 päeva üle elanud- õnneks miskit viga ei olnud selles. 

Ma olen tegelikult selline inimene, kes ei suuda süüa sama päeva või aegunud asju. Piimatooted on näiteks täiesti välistatud- mul läheb süda pahaks juba siis kui ma vaatan kuupäeva. Imelik inimene olen noh. 

Esmaspäeval saab kaks nädalat Fitlap-i ja tulemuseks on see, et olen kaotanud kehalt -40cm. 

Kõhult -15cm 

Rinnalt- 8cm 

Kätelt- 2,5cm 

Puusalt- 8cm 

Reied mu kõige suurematel muredelt  on 6,5cm ja eile kleiti kandes andis juba tunda, et reied ei käi enam nii palju kokku kui ennem. Ka selle järgi on näha, et kui ma kõnnin siis püksid ei hõõru reite kohalt kokku vaid hoiavad juba eemale teineteisest. Oh seda rõõmu. Suvi ei tule enam nii valulik :) Jepidijeeeee 

 

Eile leidsin ka uuesti enda aktiivsuskellale kasutuse, seisis juba pikemat aega õnnetult riiuli peal ja ootas millal perenaine ta endale käe peale paneb. Näen seda, et liikumist on mul palju- üle 10 000 sammu tuleb ikka ilusti päeva peale täis -eks see ole suvi ja oma aeg mis inimese liikuma panevad. Kastmist- rohimist- niitmist palju. Lisaks õhtused jalutuskäigud kaunitel suveõhtutel mille oleks patt vahele jätta. Mäletan, et talvel oli ikka päris nadi see liikumine. Vaevu 5000 sammu tuli täis , mul oli pandud kellal isegi see teavitus kui 5000 täis tuleb, siis annaks märku. Täna muutsin selle 10 000 sammu peale ümber, sest 5000 on ikka väga nadi päeva peale ära sammuda. Pole siis ime, et rõngas keha ümber suurenes talvega nii palju, et enesehinnang tõmbas ennast nii nulli kui nulli. Nüüd on see õnneks kasvama hakanud ja enesetunne on ikka võrreldes mõni aeg tagasi ajaga väga hea. 

 

Mõned kuud tagasi arstil käies sain diagnoosiks- ärevushäired. 

Avatasin ma selle nii, et poodi asju ostma minnes hakkas järsku täiesti lambist halb ja käes hakkasid värisema nagu joodikul. Sellest ma kirjutan mingiaeg pikemalt kuidas see hakkas ja kuidas ma ennast praegu tunnen ning arvan, et olen sellest võitu saanud.Mulle tundub, et kõige paremini on aidanud mind selle koha pealt fitlap.