...jah,mis tuleb siis? Kindla peale tuleb maksuamet, väsimus, ajapuudus jne. Mind pole siin viimased kuud näha olnud. Elu on teinud järjekordse topeltsalto ja taas olen uute väljakutsete ees. Tööalaselt on muutunud palju ja asjalood on nüüd sellised,et isiklikku elu peaaegu enam polegi alles jäänud. Aina sagedamini leian end mõttelt, et kas ma töötan selleks,et elada või elan selleks, et töötada. Ka dilemma, et kui olen kogu aeg tööl, siis peaks mul olema idee järgi raha, aga kahjuks pole aega, et sellega midagi tarka ette võtta. Kui ma aga julgeksin sellest töökohast lahti lasta, siis tõenäoliselt oleks mul aega, kuid mitte raha, et selle ajaga hästi ümber käia. Ah jaa-siiani pole ma veel ka rahauputust kõige selle rabelemise peale ka näinud. laugh Nii, et rähklen edasi, kuni leian kuldse kesktee. Kõik see on tinginud üsna kaootilise toitumise. Ka väga palav suvi ei soosinud kuumas köögis kulinaarsete imede valmistamist. Peamisteks lemmikuteks said toidud, mida sai kiiresti ja ilma kuumutamata valmistada, nagu nt smuutid, kama, võileivad, müsli ja muidugi mu lemmik-arbuus. Kaootiline elurütm puhkuse ajal ja kavavälised söögikorrad kodust väljaspool ei teinud õnneks karuteenet kaalule. Liikuda ja ujumas käia sai palju. Olen õppinud valima ja hindama toite ja koguseid. Nüüd olen tööl ja söömine ikka segasevõitu. Nimelt on tööl kohutavalt tihe tamp peal, mõned päevad kestavad kuni kl.20-ni õhtul ja seda ilma igasuguste pausideta. Kuna lõunaks aega ei ole, siis võtan kaasa midagi, mida annab käigu pealt ja kahe patsiendi vahel kiiruga alla neelata (smuuti, Profeel jogurtijoogi). Koju jõudes olen enamasti nii näljane, et söön, mida saan ja uut toitu teha enam ei jaksa. Hea, kui mõnel õhtul keedan poti kartuleid, et järgmisel päeval kas heeringa vm asjaga kombineeritult süüa. Peaasi, et saab kohe ja kiiresti. Nädalavahetusel püüan teha midagi normaalset. Vahel tahaks korralikku toitu ka saada ju! Täna vaatasin riietudes,et hakkab vist kaalu juurde tekkima. Kuna magasin sisse, siis kaaluda ei jõudnud. Pean end kokku võtma, magamise kui mõttetu ajaraiskamise maha jätma ja hakkama tegelema korraliku kokkamise ja kava järgimisega. Mõistan neid,kes ei suuda 100% kavas püsida. Elu teeb omad korrektiivid. Olen seda meelt,et praeguse elutempo juures olen tubli, kui ka osad toidukorrad saab õigesti söödud ja ülejäänute puhul võimalikult head valikud tehtud, et mitte sattuda taas liigsöömise lõksu. Veel on see õnnis suvine külluseaeg, kus värskeid marju ja puuvilju on saada soodsama hinnaga ning nö otse puult või põõsalt. Metsast meie kandis midagi korjata. Liigne kuumus ja kuivus on marjad rosinaks küpsetanud ja isegi mustikapõõsad on punased ja pruunid. Suure kuumusega ei oleks nagunii jaksanud metsas olla. Aiamaad ega lahket maavanaema meil pole ja kardan, et talvel saame poest värsket kraami juba palju kallima hinnaga ja ega see väljamaalt toodud kaup pole alati ka teab mis kvaliteetne. Eks põud ole igal pool kurja teinud. Küllap jääme ellu nagu alati. Oleme nutikas põlvkond ja oskame ka keerulistes oludes toime tulla! Päikeselist suve lõppu kõigile fitlapparitele!