Kuidas siis suvi läks? Minul igal juhul nii kiiresti, et ei saanud arugi, et seda üldse olnud oli. Kõigepealt tegin hullumoodi tööd ja siis kui puhkusele pääsesin, oli aias selline kaos, et üritasin seda siit- ja sealtpoolt kontrolli alla saada. Igal aastal luban, et järgmisel aastal tõmban oma istutused koomale, aga kus sa sellega, ikka on vaja hullu panna. Nii palju mõtteid ja ideid oli, aga paraku kõike, mida planeerisin teha, muidugi ei jõudnud. Lapselastega veetsin päris palju aega, eriti pisemaga, sest noored daamid on juba kaunikesti iseseisvad ja lapsehoidu ei vaja. Väikse reisi tegime Härraga ka, ilmaga vedas ja kõik sujus viperusteta.
Taevaskojas, Lonnyga sõitmas. Huvitav, et enne polnud sattunud.
Saulkrasti lillefestival. Imeliselt kaunis.
Raamatuid lugesin päris palju ja magasin ka südamest, ikka 9-11 tundi, ju siis organism vajas.
Sellel suvel tegin uue rekordi ja võtsin 6 kilo juurde. Kohutav, kas pole?! Nii palju pole veel kunagi lisandunud. Mul on reaalselt raske olla, riietest ma ei räägigi… Kuidas see küll juhtuda sai? Eks põhjused ole ju teada ja pole siin midagi vaja silmi üllatusest suureks ajada, ise vanainimene juba, häbi peaks olema🙄. Trennis ei käinud, tegelikult pole ma puhkuse ajal kunagi trennis käinud, aga oleks siis rattaga sõitnud või pilatestki teinud… Ei, muidugi mitte. Sammusid tuli päevas väga väike arv. Aiatöödega ju suurt kõndida pole vaja, poisiga mänguväljakul ka palju ei tatsa, ta rohkem ronib ja turnib seal, kodus eelistab ka selliseid mänge, mis enam-vähem paiga peal. Vot tüdrukutega sai ikka matkatud ja joostud, palli mängitud ja peidetud. Aga söögiisu puuduse üle ei kurtnud😉! Alguses proovisin ikka kava järgi süüa, puhkuse teine pool läks aga pigem silma järgi. No ja teadagi, need marjad… Nüüd juba õunad ja pirnid, ei suuda mina nendega piiri pidada. Niigi viskan hullult õunu ära. Ühtegi puud ei raatsi maha ka võtta, iga õun on isemoodi maitsev ja pealegi ilma puudeta oleks aed tühi. Jäätis on muidugi minu patt number 1! Mitte just iga päev, aga ega palju pudu ei jäänud.
Nüüd olen juba teist nädalat tööl ja trennides ka tagasi. Rattaga pole veel sõitma jõudnud, aga pilatest teen vähemalt ülepäeviti. Laki saalis tehti uhke remont ja nüüd on uued trennid lisandunud, CrossTraining ja Buttlift+Abs. Võtsid suisa hingetuks peale pikka pausi! Hybrid Training on ka, aga see on kahjuks keset päeva ja siis ma ei pääse trenni.
Esmaspäevast alustasin jälle SmartDetoxit. Sel korral ei ole see korraldatud ühisüritus, vaid võtsin selle täiesti iseseisvalt ette. Kõik materjalid on olemas, kogemus ka, peaksin ju hakkama saama?! Esimesel korral kartsin, et 8 nädalat on liiga pikk aeg, ei olnud taegelikult. Teisel korral teadsin, mida oodata, ja kartsin “võõrutusnähtusid”, mis esimesed paar-kolm päeva paratamatud on. Need on ikka karmid, hull peavalu, unisus, väsimus… Sain jagu. Seekord olid lausa mõlemad hirmud, sest pean saama hakkama ilma kaasteeliste toetuse ja Briti ergutuskõnedeta ja võõrusnähud niikuinii... Aga ei löö põnnama! Täna on juba kergem, eile oli päris hull see olemine. Muidugi oleks teistega koos palju kergem, aga järgmine SmartDetox tuleb alles jaanuaris, aga mina tahan kohe ja praegu!
Päikest ja olge hoitud!
