Kogu aeg teen ainult mingeid kokkuvõtteid, teistsugust juttu polegi ammu kirjutanud. Paneks vahelduseks mõned muud mõtted ka kirja.

Toetusgrupis küsis keegi hiljuti, kuidas veenda end minema trenni, kui kaalud 100+ kilo ja on tunne, et kõik vahivad sind. Raske küsimus, ma küll päris 100-ni ei jõudnud, aga spordiklubi vastu tekkis huvi alles peale korralikku fitlapitamist, kui olin juba umbes 20 kilo alla saanud. Ja siis tundus ka, et kõik vaatavad, et see on puhta loll, midagi ei oska, paks ka veel… Olgem ausad, eks mõni ikka vaatab viltu, küllap mõni vaatab mindki, et mida see vanamoor spordiklubist otsib. Aga olgu see nende probleem, selle olen küll tänaseks päevaks suutnud endale selgeks teha, et mina maksan samasugust klubitasu nagu nemadki ja kui nendele minu vanus, väljanägemine või riietus ei meeldi, vaadaku teisele poole. Ausalt! Ise olen alati austuse ja poolehoiuga vaadanud tugevas ülekaalus inimesi, kes julgevad tulla, olla ja tulemusi saavutada. Impulsi ajast on meeles kolm sellist näidet, üks keskealine volüümikas daam, üks kahekümnendates 100+kilo neiu ja päris hilisteismeline väga ümar noormees, kes nädalast nädalasse kuust kuusse treenerte käe all end vormi ajasid. Nägin nende muutumist ja saavutusi ja rõõmustasin koos nendega😀. Kõik kolm lõpptulemust olid fantastilised!

Eelmisel nädalal sattusin riietusruumi samal ajal kahe väga suures ülekaalus neiuga. Tublid!👍, mõtlesin mina ja läksin oma trenni. Kui juba riidesse panin, tulid ka nemad saalist, väsinud ja näost punased, näha, et tubli töö tehtud. Ja paraku mitte ainult näha😛… Kirbe higihais lausa söövitas nina. No mis parata, kohe saavad duši alla… Aga sinna nad ei läinud, vaid hakkasid hoopis riidesse panema, jutu järgi sain aru, et lähevad otse kooli😮. Ja vot see on küll minu mõistusele vastuvõetamatu🤔. Küllap olid kusagilt lugenud, et higi on rasva pisarad🤣.

Katsusin, et rutem sealt minema saaks ja ausalt, veel pool teed tundsin autos ka seda pisarate haisu🙄.

Mingi aeg tagasi sattusin lugema ühte Mihkel Raua kirjutist. Mitte et ma mingi tema fänn oleksin, aga valusalt tuttavaid mõtteid leidsin sealt.

Ilu ei ole mitte niivõrd vaataja, kui iga inimese enda silmades. Lõputu amokijooks täiusliku keha suunas on 21. sajandi haigus. Ohutum kui vähk või heroiinisõltuvus, aga haigus sellest hoolimata, ei küsi ta soost ega vanusest.

Üks terviserisk on asendunud teisega. Ülekaalulisusest tulenevad probleemid hakkavad taanduma, kuid lõputu kehastress kurnab oranismi sama tugevalt.

Aeg on vigade paradamise asemel vigade tegemisest hoiduda. Inimene on põhimõtteliselt nagu auto, kui tahad tõhusalt liikuda, tuleb hea kütusega sõita. Kui auto bensiinipaaki suhkrut kallata, kasvõi üks kord, jookseb mootor kokku, miks me seda siis oma organismiga teeme?

Tuleb tuttav ette?! Ma peaksin ju juba selle haiguse east väljas olema, aga ei ta küsi vanusest tõepoolest.

Kord lugesin siin kellegi postitust, kes kirjeldas oma fitlapi toitumist kui väga mugavat, põhiliselt võileivad, jogurtid, Mamma salatid ja pannkoogid, valmis kapsarullid, batoonid, vahel harva sekka vist pelmeenid ka. Esimesel hetkel tabas mind šokk, no mis toitumine see on😏!? Aga siis mõtlesin, et mis hindaja mina olen?! Kui inimesele see sobib, siis on ju tore, see on igal juhul tunduvalt parem, kui burger, friikad ja poekoogid😉 Paraku tundub, et selline toitumine ei ole jätkusuutlik...

Sellised mõtted siis seekord.

Päikest ja olge hoitud!