On ju ilusad? Minu lemmikiirised.
Kuigi oli plaan järjest kogu maikuu kirja panna, ei õnnestunud see teps mitte. Peale selle, et asendan tööl ühte puhkajat, jäi üks kolleeg ootamatult haigeks ja see tõstis kohalolijate koormust märgatavalt. Kui puhkusele mineja katsub kõik oma tööd korda ajada ja võimalikult palju ette ära teha, siis paraku haigeks jäänud töötaja tegemised on kõik pilla-palla laiali ja lõpetamata🙄. Haigust ju ei oodatud😏
Eile käisin jälle poissi hoidmas, et ülejäänud pere kontserdile pääseks. Kahju muidugi, et ilmataat kurja nägu näitas, aga koju saabus märg ja väsinud, kuid rahulolev perekond. Kui öösel peale ühte koju sõitsin, oli maanteel liiklus nagu tipptunni ajal, ei hirmutanud see hirmus ilm rahvast mitte üks raas. Täna hommikul ma trenni ei läinud, peale nelja unetundi tundsin end küll üsna reipana, aga eelmise nädala õppetund oli värskelt meeles. Siis läksin ja olin nädala lõpuks ikka täitsa „kapsas“. Nagu Härra tuletab mulle ikka aeg-ajalt meelde, passi peab ka ikka vaatama🤣.
Väljakutsed. Vee väljakutse oli vist mais? Tegin kaasa küll, aga ilma erilise entusiasmita, ju on vee joomine juba nii loomulik päeva osa, et ülesanded ei olegi justkui ülesanded, vaid midagi täiesti igapäevast. 100 päeva teekond sai selleks korraks läbi. Selle asemel, et alla võtta, võtsin 600 grammi juurde😛. Tegelikult just viimase kaalumise päeval oli keha ärgates mingil teadmata põhjusel vett täis, tunnen seda kohe turses sõrmede järgi. Ja järgmisel päeval oligi kaal terve kilo võrra väiksem. Nii et tegelikult olen väga rahul, 100 päeva olin suutnud kaalu säilitada.
Kodunt välja. Kõige pikemast käimisest, Fitlapi nädalavahetusest, ma juba rääkisin. Veel käisime Härraga Vanamõisa laadal ja karavanfestil ning Keila laadal. Tegelikult ei ostud mitte midagi, ütleks, et laada hinnad on sellel aastal eriti soolased. Näiteks oli Keila laadal suitsuahvena hind 16-17€, läksime aga Rõõmu kaubamajja ja ostsime sealt selle 9.90-ne eest, väga värske ja väga maitsva. Taimi oli kah kuidagi väga väike valik, oleksin midagi põnevat tahtnud, aga kõigil oli üks ja sama. Oma ettetellitud viinamarjaistikud saime ainult laadalt kätte. Proovime kasvatada.
Ühel nädalavahetusel tegime tüdrukutega mängude päeva. Kui kõik kolm lapselast meil on, siis lauamänge mängida ei saa, kolmene poiss on maru asjaline, temal ka vaja mängida. Eks rohkem tähelepanu lähebki siis väiksemale ja tüdrukud jäävad vaes(lapse)lapse ossa. Nii nad siis tulidki seekord kahekesi ja me muudkui mängisime. Tegelikult, mõni mäng jäi ikka mängimata, sest peale meie mängude oli neil kotitäis enda omi ka kaasas. Isegi õhtuse pannkoogiteo jätsin vahele, et aega mitte raisata. Aga selle väikse puudujäägi parandasime pühapäevase Kompressori külastusega😋.
Tänaseks kõik.
Päikest ja olge hoitud!
