No kaunist ja kerget kevadet meile kõigile! Sel aastal on kuidagi eriti hea meel kevade alguse üle. Ei teagi millest see tuleneb. Kas sellest pikast ja lumerikkast talvest, mis mulle küll tegelikult meeldis või koroonaajast, mis hakkab vaikselt ajudele käima. Olen aasta aega istunud kodukontoris ja nüüd järsku tunnen, et olen piisavalt saanud eralduses olla ja tahaks inimesi näha. Tahaks kinno minna ja tahaks poodi minnes, end hästi tunda. Aga no küll see aeg ka ükskord otsa saab.

Sel nädalal läks ikkagi kõik käest. Kui ma isegi sõin enam-vähem samamoodi kui eelnevatel nädalatel, siis olemine oli väga kehva, kõht oli kinni, liikuda ei suutnud jne jne. Mingil hetkel viskaski kaalu taas üle 80 ja see tekitas veel eriti ahastust. Tänaseks oli see õnneks taas langenud 78,9 peale aga mõõdud olid kõik taas paar cm suurenenud :S Ühesõnaga sain hetkega oma eelnevatest edusammudest tagasilanguse :)

Söömisega on nüüd muutunud see, et lõuna ajal ma enam pole end majast välja ajanud ja lõunasöögi toob mulle mees st portsud on läinud suuremaks, kui peaks. Pean selle kohta talle infot jagama, et kuidas ta saaks kergemini mulle valikuid teha. Saan ju vägagi hästi aru, et tegelikult olen õnnega koos, et ta viitsib niimoodi mässata.. Lisaks on juhtunud see, et kuna tööd on taas kordades rohkem, siis unustan end hommikul tööd tegema ja enne kui märkan on käes lõuna st jääb hommikusöök söömata. Ka reede õhtud on saanud nö traditsiooniks, et võtame väikese kokteili või paar ning näksime juurde head-paremat. Tean, et see on paras koeranael aga ei tahaks ka loobuda, see on hetk, mis veidike maandab pingeid. Püüan teha tervislikumaid valikuid nt lõpetasin purgilongeri joomise ja segame ise, lisaks söödav kraam peaks olema enam-vähem kava materjal nt juust. Eile sõime valgehallitusjuustu. Aga tuleb tunnistada, et alati see ei toimi kahjuks.

Trenni olen isegi natuke teinud. Kuigi põlv on ikkagi imelik ja vahest lööb ka teravaid valusid sisse, siis olin sunnitud kolmapäeval koos tütrega tema kehalise tundi kaasa tegema. Kuna tegemist on pubekaga, kes hakkab üha rohkem mässama nõudmiste vastu, siis oli see ainus viis, teine kord jäi küll tegemata aga täna hommikul võtsin end kokku ja tegin ühe väikse 15 min aeroobse trenni ära. Midagi ikkagi. Lisaks on meil täna plaan väike matk korraldada perega, kevade saabumise tähistamiseks. Koeraga väljas ma sel nädalal käinud pole, seega olengi nagu mutt siin urus istunud. Tean küll, et peaks end liigutama ja õue ajama aga see pole nii lihtne kahjuks. Aga mis ikka, nüüd on ju kevad käes ja küll saan ka ennast liikuma. Ma ei anna alla..