Ehk et nädal oma tõusude ja langustega.
Järjekordselt on alanud uus nädal ja seekord isegi päikesega, kuigi tuul on endiselt lõikavalt külm. Kui vaatan tagasi oma eelmisele nädalale, siis kõik algas justkui kenasti. Püsisin kavas ja tegin trenni ning isegi kaal tuli natuke alla. Ja siis läks kõik kolinal alla. Nimelt olin neljapäeval ja reedel raamatukogus tööd tegemas ja see tähendas vaid üht: lõuna ajal välja sööma. Jah, kui ma oleksin viitsinud väga tubli olla, siis ilmselt oleksin endale toidu kaasa teinud. Aga mõte läpaka ja kogu materjali pluss spordikoti tassimisest koos toiduga ei tundunud eriti ahvatlev. Seega, olin laisk. 

Neljapäeval olin TTÜ raamatukogus ja käisin lõuna ajal emaga söömas. Kuna valikuid oli erinevaid, aga kanamaks mind kohe üldse ei kõneta, olin sunnitud võtma praetud veiseliha sibulaga. Ports oli muidugi lõunapakkumisele kohane - üüüüratu. Jaksasin umbes pool ära süüa ja sain aru, et kõht on juba täis. 
Õhtul käisin trennis ja kuna päev venis pikale, siis olin veelkord laisk ja ei viitsinud kodus midagi teha, seega tellisin kaasa ühe väikese õhukese pitsa Peetri pitsast... oh well. Maitses küll jube hästi. 
Ja ega reedene päev parem polnud. Hommik algas küll kava järgi smuutiga, aga lõunat sõin jälle väljas. Mulle lihtsalt tundub veider, et peaksin raamtukokku oma karbiga mingi söögi kaasa võtma, arvestades veel seda, et raamatukogus süüa niikuinii ei tohi...
Laupäeval teadsin juba ette, et õhtul on sünnipäevale minek. Õnneks sai seal endale ise sobiva sisuga tortillawrapi kokku keerata, magustoiduks oli aga Prantsuse šokolaadikook ja sellele ma ju ometi ei öelda ei suutnud. Päeval käisin kolleegiga Riiast Ülemistes ja sai ka seal patustatud - ostsime Chi'st kahepeale ühe nuudliroa. No oli ikka hea küll. Pärast muidugi tundsin, et keha mulle selle eest tänulik ei ole. 
Pühapäeva hommikul olid traditsioonilised pannkoogis, sel korral jälle kodujuustu ja õunaga. Need on ikka tõeline leid! Sööme ja ei jõua nende headust ära imestada. Kuna laupäeva õhtu venis hommikusse ja koju jõudsime alles kell pool 5 hommikul, siis pühapäevane päev oli täielik...lebo päev. Mina magasin rahuliku südamega kella 12-ni (uue aja järgi, sest jah, öösel pidime ju veel kella ka keerama). Tavaliselt mulle ei meeldi poolt päeva maha magada, aga tundsin, et mul on seda vaja. Sellegipoolest oli terve päev üsna uimane. Õhtusöögiks tegime quiche'i. Mitte küll 100% retsepti järgi, sest seeni meil polnud ja kõrval poes olid need ka otsas, nii et tuli leppida hoopis peekoniga...

Igatahes, mis ma ikka keerutan, eelmine nädal läks kava osas ikka kehvasti, aga täna on esmaspäev ja püüan olla korralikum. Ka sel nädalal ootab mind ees kolm päeva raamatukogus veetmist, aga ehk suudan sel korral tublim olla ja endale midagi tervislikku kaasa teha. Pöidlad pihku!

Nautige päikest! :)

Pühapäevane hommikusöök

Pühapäevane quiche