Maadam Sinivaal ehk ära hõiska enne õhtut

Või siis ei tasu tigedaks aetud kiskjaga rinda pista.... Kõik läks väga hästi, nii, et tagantjärgi meenutades ilmselt liigagi hästi- ei mingit jäätist, krõpsu ega pirukaid. Hommikul traditsiooniline omlett lahest M suurusest munast, väike leib, puuvili ja entusiastlikult peale kruusi kohvi õue tööle. Tegelikult kogu pesakond õue-  nii kahe- kui neljajalgsed, maal elav koer kaasa arvatud, kes ei tee kärbselegi liiga. Seda kõike plaaniväliselt ei aktsepteerinud  uus kass, kes leidis, et koer see oli on ja jääb kasside vanlaseks number üks, kaks ja kolm... millest oleksin pidanud järeldama seda, et ei tasu urisevale loomale abikätt pakkuda, aga õigeaegselt ei järeldanud. Kokkuvõtlikult on abikäsi tänaseks korralikult paistes, nii, et kanafilee tükeldamine, ketsipaelte kinni sidumine ja muu sarnane tegevus toimub üksnes tugiisikuga. Kuna tugiisikud käivad koolis, siis tänane lõuna on ilmselt toorainetest, mis ei vaja tükeldamist ja ega seda isu nüüd ka ei ole, mis on vaala suuruses maadami puhul täiesti enneolematu- maadam kühveldab  tavaliselt ka palavikuga toitu ette ja ei lase mingil haigusel end segada.  Hommikul kaalu peale astudes näitas see, et tsentneri alistamine asub ikka veel tulevikus, mis ei andnud põhjust lakke hüppamiseks ja ei leidnud ka head ütlust enda turgutuseks. "Paks laps ilus laps" tundus kuidagi eriti kohatu Kui keegi arvab, et kass sai koosa, siis ega ikka ei saanud, on teine priske, hea isuga, suurepärases toitumuses ja ilmselt momendil ristseliti üle minu voodi, kuhu ta hommikul ennast sisse seadis, nurrudes nagu murutraktor. Mõtlikuks teeb see, et elusolendid kohanevad teatud aja jooksul igatsorti oludega. Kohanevad ju fitlapitajad totaalselt uue, peaaegu suhkruvaba toiduvalikuga, kohanevad sellega, et köögikaal on statsionaarselt ridikülis oma koha hõivanud ja...Kuidas peaksin aitama oma karvasel, ümara vormiga koertevihkajal kohaneda koerlastega, et too rahulikult maal õues saaks  toimetada, puude otsa ronida ja mõne põdlhiire kinni nabida, ühtlasi ka Garfieldi mõõtudest Felixi mõõtudeni kulgeda, ilma, et keegi veel viga peaks saama... lõunasöögi aeg hakkab tulema, ehk täis kõhuga on parem mõtelda