Kõige kiuste motti veel on

Pikk ving ning ja veidi positiivset: Sorry

Pole nüüd kaua kirjutanud. Ei lähe need asjad sugugi nii hästi kui tahaks. Loomulikult on harjumus teistega end võrrelda, arvatavasti selle vastu ei saa meist keegi. Ikka tikume teistega ennast võrdlema, kas või salaja. Muutkui loen siin kui hästi suuremosadel läheb ja kratsin kukalt. Mida mina siis veel valesti teen?

Otsuststasin,et teen selle kuu stressivabalt lõpuni ja uuel aastal, siis pöördun nö ametlikult fitlapi meeskonna poole ja lasen neil üle vaadata, mis ma äkki valesti teen või teisiti võiks teha. Nagunii veel see kuu jõulud tulemas, aastavahetus ja mõned üritused. Kava plaanin ikka 100% jälgida, aga püüan kaalule mitte nii suurt tähelepanu pöörata viimasel nädalatel.

Laupäeval sai mul 2 kuud täis.Kaalulangus sel ajal kokku ca 2 kg. Ca-kuna viimane kuu on kõikunud 79,5 ja 81 kg vahel.

Probleem siis selles, et olen kavas olnud 99%. Kõrvalekaldeid on väga vähe olnud ja need sellised väikesed, ala et üks kokteil kodus õhtul või siis tööl on sünnipäev olnud ja olen tüki kooki söönud ja viinamarju, aga kõige selle juures olen kava järgi toitunud. Kõik oma kõrvalekalded ja patutoidukorrad olen ausalt ka päevikusse pannud. Kõike kaalunud, üritanud erinevaid toite teha. Kõrvalekaldeid on juhtunud ainult healjuhul 1-2 päeval nädalas, mitte igapäevaselt midagi natukene.

Minu juures on suur saavutus, et ma olen kaks 2 kuud suutnud hommiku- ja lõunasööki süüa. Kuna viimased 15 aastat olen elanud ilma hommiku- ja lõunasöögita ja söönud tegelikult väga vähe. Mõni aeg tagasi, kui Nutridata enda jaoks avastasin, panin mõned päevad oma toidukogused sinna kirja, ise arvasin et olen palju söönud, aga tegelikkuses tarbisin mõnel päeval alla 1000 kcal-i hoopis ja siis vb jõin nädalavahetusega 2 pudelit veini ära. Sõin vähe aga valikud polnud alati kõige paremad.

Selle kuu alguses sain uuesti PCOS-i diagnoosi ka, kuigi tehtud hormoonide test oli normis. Arst arvas, et see võib ka  viimase aasta kaalutõusu taga olla, ei pruugi aga võib. Kuid ega see teadmine kaalulangetuse protsessi lihtsamaks ei tee. Lisa sellele stress ja pinge, ebaregulaarne toitumine, magamatus ja voilaa 15 kg juures. PCOS diagnoositi mul esimest korda 15 aastat tagasi, siis võtsin 10 aastat kangeid beebipille et asja kontrolli all hoida. Nüüd olen pillideta olnud viimased 4 aastat ja siiani on ultrahelis öeldud, et munasarjad on puhtad. Vahetasin arsti ja nüüd uus arst vaatas ja imestas, et mismõttes teil munasarjad puhtad peaks olema, kes teile seda ütles? Vaatas kohe ka mu e-terviseportaalist ka järgi, et mis viimastel kordadel on arst kirjutanud. No igaljuhul imelik. Võibolla olid paar aastat puhtad, võibolla mitte, mina saan ju ainult arsti juttu ise uskuda.

Põlvede saaga jõudis niikaugele, et jaanuari alguses lähen taastusravi arsti juurde. Tehti kompuuteruuring ja seal kus mul valud on, pole piltidel midagi häda, kõik on korras, väike kulumine on aga ei midagi sellist mis valu teha võiks. Niisiis võin end simulandiks tembeldada ja ootan jälle kuu aega, siis lähen võimlemist õppima.

Igal juhul teen nüüd rohkem trenni, kus põlved ka koormust saavad, hakkasin ka fitlapi trennikavasi tegema mõned korrad nädalas, põlved löövad tuld välja, ragisevad, naksuvad ja lähevad "tuliseks?", vähemalt endal on selline tunne. Siis on mõnikord valusad paar päeva ja tuikavad, kui parem siis teen uue trenni. Kui väidetavalt on mu põlveliigestega kõik korras, siis ei saa ju ma trenniga liiga ka teha neile? Muidu mõtleks, et see kõik on mu peas, aga ei , mees kuuleb ka vahel neid raginaid, mis kükki tehes või diivanilt tõustes tekivad, tal käivad siis vastikuse judinad üle keha

Tõesti loodan, et taastusravi arst oskab miskit tarka soovitada, kas kanda mingeid sidemeid või mingeid toidulisandeid süüa jne. Ehk on tal selliste põlvedega enne kogemusi olnud. Kaalulangus on 100% põlvedele kõige paremaks lahenduseks, aga raske on 100% trenni teha kui sellega kaasnevad valud.

Siin pilt minu graafikust. Algus läks paljulubavalt ja siis jäi ühe koha peale.endal on tunne et need ümbermöödud pole ka muutunud, jõulupeoks pidin ikkagi uue suure kleidi ostma kuna vanad kleidi veel selga ei läinud .

2 nädalat tagasi vähendasin oma koguseid 10% , seis sama.  Aga võibolla detsembri kuus ei tasugi eriti tulemusi oodata? Iga nädal on olnud 1 üritus õhtusöögiga, mille olen saanud panna patutoidukorra alla.

Eile aga oli mul esimene päev, mis täielikult aiataha läks. Hommikul magasin sisse, tuju oli halb sõin kiirelt kaks suurt tavalist pannkooki meega, mis olin tegelt mehele teinud eelmisel õhtul. Lõunaga läks kiireks ja sõin lihtsalt paar võisaia... just saia ja või ja juustuga.. ma pole tegelikult valget saia söönud vist eeee 6 kuud mittekordagi. Õhtusöögi sain kavasse aga hilisõhtune kord jäi söömata.  Õhtul oli endal nii halb tunne ja süümekad. Aga kogu päev oli totaalne sinine esmaspäev. Täna aga olen jälle ilusti kavas olnud.

Üllatav on see et selle 2 kuu jooksul pole ikka veel magusa vajadust, magusa saan kas puuviljadest või vahel meest. Seda steviat pole siiani koju ostnud ja ei tunne ka vajadust veel. Tööl suudan edukalt shokolaadist mööda vaadata, seda tuleb ju praegu kontorisse uksest ja aknast. Loomulikult siis pannakse kööki lauale kõigile söömiseks. Varem võisin terve tahvli korraga pintslisse pista.

Mees juhtus nägema pealt seda kaalumist kui mu kaal oli kõige madalam kogu selle aja sees, 79,5 kg, tundus et ta isegi hakkas asjasse uskuma. Kuid nüüd on ta lootuse kaotanud ja on juba öelnud "Ma ju ütlesin, sellised asjad ei saa töötada, ise ju näed ei ei tööta".

Aga ma ikka üritan ennast õhtuti kiita, kui olen tubli olnud ja ma tean, et ma teen seda kõike vaid enda jaoks.

Kõigi kiuste on mott alles ja juba harjumus tekkinud. Mis kõige tähtsam: Ma ei ole suuremaks selle õgimise juures muutunud. Varem sõin vähe ja ainult paisusin.

Teile kõigile aga häid pühi ja püüdge mitte stressata kõige selle melu tõttu.