Vee joomine - miks, kui palju ja millal

Ilma veeta poleks elu. Kuigi vesi ei oma energeetilist väärtust, on see asendamatu aine. Vesi on inimese keha peamine koostisosa – see moodustab 55-75% kehamassist. Imikutel on see suurem, eakatel väiksem. Kuid vee kogus organismis on pöördvõrdeline rasvkoega, mis tähendab, et rasvumise korral on vee osakaal väiksem. Vesi on elulise tähtsusega kehatemperatuuri hoidmisel ja organite funktsioneerimisel, samuti enamik rakkudes toimuvatest keemilistest reaktsioonidest toimub vee juuresolekul. Ning see pole veel kõik. Järgnevalt toon välja veel põhjuseid, miks vee joomine oluline on, samuti räägin lahti, kui palju me vett vajame ja millest see sõltub ning jagan nippe, kuidas vee tarbimine enda jaoks nauditavamaks ja mõnusamaks teha.

Miks me vett vajame?

Lisaks eelnimetatule on vesi meile vajalik selleks, et organism saaks toidust kätte energia ja toitained, samuti selleks, et toitained ja hapnik jõuaks keharakkudeni ning et organitel oleks kaitse. Veel on vee joomine oluline naha tervisele ja see aitab organismil väljutada jääkaineid (higi ja uriiniga). Vee tasakaal kehas on tihedalt seotud eletrolüütide tasakaaluga. Elektrolüüdid on elektrilaengut kandvad mineraalained nagu näiteks Na, K, Ca, Mg. Kui kehas on liiga palju vett, uhatakse välja liialt palju elektrolüüte ning samas, kui elektrolüütide konsentratsioon keha vedelikes on liiga suur, tekib janutunne, mis tähendab, et organism vajab rohkem vett. Seega on oluline tasakaal.

Kui palju vett vajame?

Veevajadus sõltub järgmistest teguritest:

  • Vanus
  • Töö ja tegevuse iseloom
  • Kliima
  • Suurenenud higistamine (füüsiline töö, sport, saun, kuum ilm)
  • Tarbitud soolade kogus

Täiskasvanutel on veevajadus kõikidest allikatest kokku 28–35 ml kehamassi kilogrammi kohta (ligikaudu 1 ml 1 kcal toiduenergia kohta) päevas. Normaalse mitmekesise toitumise puhul saadakse 1-1,2 L toidust. Lisaks tekib ainevahetuse käigus umbes 300-350 ml vett. Ülejäänud vajadus tuleks katta vett juues.

Näide: 65 kg kaaluva naise veevajadus on 1820-2275 ml (65 x 28 ml – 65 x 35 ml). Võtame sellest keskmise, mis t’hendab, et 2048 ml on selle naise veevajadus kõikidest allikatest kokku. Kui arvestame maha 1 L, mis tuleb toidust ja keskmiselt 325 ml, mis tekib ainevahetuse käigus, siis saame teada, et ta peab jooma ära 723 ml vett (2048 – 1000 – 325 = 723). Kui arvestada, et klaas on 220 ml, siis peaks päeva jooksul jooma umbes 3 klaasi. Ärme unusta, et tingimus on mitmekesine toitumine ja vedeliku vajadust suurendavad näiteks füüsiline aktiivsus, kuum ilm, soola tarbimine jne.

Siiski ei ole tõepoolest inimestel vaja endale liitrite viisi vett sisse juua, nii nagu vahel seda soovitustena kohtab. Soovitatav on lihtsalt ennetada janu ning seda, kas jood piisavalt, saad hinnata uriini värvuse järgi. Uriin ei tohiks olla tumekollane, vaid hele. Kui uriin on tumekollane, peaksid suurendama joodava vee kogust.

Millal juua ja kas on võimalik juua liiga palju?

Jooma peaks regulaarselt päeva jooksul ja mitte liiga palju korraga. Arvesta, et neerud suudavad läbi töötada maksimaalselt 0,7-1 liitri vett tunnis ning juues korraga liiga palju häirime maomahla konsentratsiooni. Ning maomahl pole vajalik ainult toidu seedimiseks, vaid see on näiteks ka kaitsebarjääriks suu kaudu sisenevate mikroobide vastu. Lisaks satub suur hulk vedelikku peensoolde, kus see seguneb seedumata toiduga ning häirib normaalset seedimist. Just see on ka põhjus, miks ei peaks jooma söögikordade ajal ja vahetult pärast söömist.

Isegi suurenenud vedelikukaotuse puhul tuleks juua korraga vähem (maksimaalselt klaasitäis korraga) vähemalt paarikümne minutiliste vahedega. Seega on tõepoolest võimalik juua liiga palju vett. Liigne vesi koormab neere, häirib seedimist, viib elektrolüüdid tasakaalust välja ning sellega häirub ka rakusisese ja rakuvälise vedeliku tasakaal. Seega jõuame ikka sinna, et mitte millegagi liialdada ei tasu, isegi sellise eluks hädavajaliku asjaga nagu vesi.

Mineraalvesi

Mõned inimesed on harjunud jooma vaid mineraalvett, kuid mina ei soovitaks seda teha. Mineraalvee tarbimiseks peaks olema vajadus. Kui inimene on rohkem vedelikku kaotanud kas füüsilise tegevuse, kuuma ilma, haiguse või mõne muu seisundi tagajärjel, siis on tõepoolest elektrolüütide ehk mineraalainete vajadus suurenenud ning siis on mineraalvee tarbimine omal kohal. Kuid tavatingimustes, kus meie uuringud näitavad, et keskmine Eesti inimene tarbib soola rohkem kui soovituslik, ei ole lisaks igapäevane soolase vee tarbimine põhjendatud. Muidugi on mineraalveed erinevad ning sisaldavad mineraalaineid erinevates konsentratsioonides, seega tasub alati pudelitelt etiketti uurida ja analüüsida, milline on sinu reaalne vajadus antud ajahetkel.

Lisaks on neid, kes lisavad ise soola oma joogivette. Soovitaksin samuti mõelda sellele, kas selleks on reaalne vajadus ja kas selline tegevus mitte ei tekita organismis soola liia. Sellest, miks liigne sool meile kahjulik on, kirjutan täpsemalt mõnel teisel korral.

Kuidas vee joomist põnevamaks muuta?

Paljudel inimestel pole vee joomine harjumuseks kujunenud. Sellisel juhul soovitaksin sellega tegeleda ning püüda õppida vett jooma. Nagu juba kirjutasin – vesi on eluks vajalik. Kui see rohkem sobib, võib proovida vett maitsestada. Siiski soovitan hoiduda poes müüdavast lisatud suhkrutega veest ning kui tõesti tavalise puhta vee joomine on keeruline, võib proovida lisada vette:

  • kurgiviile
  • münti
  • tüümianioksa
  • apelsiniviile
  • laimisektoreid
  • sidruniviile
  • tsitrusemahla
  • marju
  • arbuusi

Spläsh

Kui aga ise ei viitsi maitsestatud vett teha, siis on võimalus poelettidelt haarata näiteks Spläsh, mis kannab nüüdsest ka Fitlapi soovitussilti. Tegemist on Eesti veega, millele on lisatud looduslikud maitseekstraktid ning värskendavad mullid. Selles pole lisatud suhkruid, magusaineid ega muid lisaaineid. Valikus on viis erinevat maitset:

  • pirni
  • mango-mandariini
  • maasika-kiivi
  • sidruni-laimi
  • laimi-koola

See on võimalus mugavalt nautida põnevaid maitseid, mis pakuvad vaheldust tavalisele veele. Lonksa kas otse purgist või vala kaunisse klaasi lisades ka mõned jääkuubikud.

Lisaks on Spläshi valikus gaseerimata aluseline vesi, mis sisaldab ka looduslikke mineraale. Spläshi toodete puhul on eriline ka see, et nende pudeleid ja purke kaunistab Eesti disainerite looming.

Kas sina tarbid piisavalt vett?

Kas oled juba Spläshi vett proovinud? Milline on sinu lemmik?