Kuna maailma suurim rahvatervise probleem on ülekaalulisus ning rasvumine, on kaalu langetamine seetõttu igapäevane aktuaalne teema. On neid, kes tegelevad aktiivselt kaalu langetamisega, neid, kes seda teha püüavad ja neid, kes sellest unistavad ja seda planeerivad. Tihtipeale on kaalu langetamise juures mureks aga see, et isegi kui see õnnestub, ei ole tulemused püsivad ning sageli tulevad kõik kaotatud kilod tagasi, halvemal juhul rohkemgi veel. Lisaks sellele, et inimesed suruvad end liialt rangetesse raamidesse ja kalduvad äärmustesse, mida ei suuda kaua taluda, on ebaõnnestumise taga veel üks oluline põhjus. Mis see on?
Suhe toiduga
Väga sageli on ebaõnnestunud kaalulangetuse taga halb suhe toiduga. Mida see täpsemalt tähendab? See tähendab, et toitu keelatakse endale või sunnitakse end sööma toite, mis ei meeldi. See tähendab, et toiduga lohutatakse, karistatakse või premeeritakse end. See tähendab, et toitu jagatakse heaks ja halvaks, tervislikuks ja ebatervislikuks ning teatud toidud on „patutoidud“. See tähendab, et toidule ja toidu valmistamisele mõtlemine tekitab frustratsiooni, kuid ka sellele mõtlemata ei suudeta olla. Seni kuni suhe toiduga korda ei saa, on kaalu langetamine väga keeruline, rääkimata tulemuste püsivast hoidmisest.
Toit ei ole meie vaenlane
Kõigepealt tuleb aru saada, et toit ei ole meie vaenlane. Toit ei ole meie hädades süüdi, vaid seda on meie valikud. Toit on meile kütuseks, sest sellest saame energiat nii elus püsimiseks kui igapäevasteks toimetusteks ja sportimiseks. Samuti on toit meile ehitusmaterjaliks, sest raku tasandil uueneb keha pidevalt ning need protsessid on tõesti mõjutatud just toidu kvaliteedist. Seega on väga oluline, mida ja kui sageli me tarbime.
Kauplused on tänasel päeval maast laeni erinevat kaupa täis ning kogu selles virr-varris ongi kohati raske orienteeruda. Kuid seda enam on iga inimese kohus tegeleda teadlikkuse tõstmisega, et oskaks poeriiulitelt kaupu haarates teha valikuid, mis tagavad organismi jaoks kvaliteetse kütuse ja ehitusmaterjali. Selles, et poodides on palju poolfabrikaate, tugevalt töödeldud toite, rasva-, soola- ja suhkrurikkaid näkse ja rafineeritud tooteid, võime ju süüdistada ettevõtteid, poliitikat, majandust ja kõike muud, kuid lõppude lõpuks on iga inimene ise see, kes otsustab, mida poest ostab. Seega pole mõtet süüdistada toitu oma ülekaalus, vaid võtta vastutus oma valikute eest!
Ära keela ja ära sunni!
Sageli, kui võetakse eesmärgiks hakata kaalu langetama, kaasneb sellega mingite toitude või toidugruppide välistamine. Näiteks loobutakse piimatoodetest, gluteeni sisaldavatest toitudest, lihast, munast – erinevaid lähenemisi on palju. Mõned hakkavad pingsalt jälgima, et toidulaual oleks vaid mahetoit, mõni loobub toidu kuumtöötlemisest, et poleks vitamiinide-mineraalide kadu. Ühesõnaga keelatakse endale mingid toidud, kuna kuskilt on kuuldud või loetud, et nii võiks teha.
Või siis vastupidi sunnitakse end sööma erinevaid „supertoite“, pulbreid, endale mitte meelepäraseid toiduaineid või jooma sellerimahla, kuigi see kuidagi alla ei taha minna. Kumbki tegevus pole tegelikult vajalik, sest pole tarvis midagi välistada ilma mõjuva põhjusta (selleks võib olla näiteks allergia või toidutalumatus). Tuleb meeles pidada, et organism vajab erinevaid toitaineid ning seetõttu on oluline toidulaua mitmekesisus. Kui midagi välistada, tuleb see millegagi ka asendada, et ei tekiks toitainete defitsiiti. Mitmekesisuse saab aga kindlasti tagada ka endale meelepäraste toitude söömisega, seega ei pea endale võõrapäraseid ja turunduslikult heade nimedega toiduaineid sisse suruma.
Selline keelamine või sundimine kindlasti ei aita hoida toiduga head suhet, vaid töötab vastupidiselt tekitades toiduga seoses negatiivseid emotsioone.
Toit ei ole lohutus, preemia ega karistus
Toidul on meie jaoks ka emotsionaalne roll – näiteks pakub maitseelamusi restoranis õhtustamine, toit on osaks lõbusast seltskonnaüritusest ning erinevatel rahvuspühadel on au see erinevad toidud, mida perega valmistatakse ja nauditakse. Kuid paljud on hädas sellega, et emotsioonid ei järgne mitte toidu söömisele, vaid sööma hakatakse mingite emotsioonide tõttu, tavaliselt, et neid summutada. Näiteks toiduga lohutamine, kui on olnud raske hetk, tüli või mingi pingeline olukord.
Vaadates kasvõi välismaiseid filme, näeme, kuidas kaaslasest lahku läinud naised istuvad diivanil teleka ees, kurvastavad ja söövad suurest tünnist jäätist. Kahjuks sellised stseenid tõepoolest saadavad meile signaale justkui muserdatud olekust aitab üle saada söömine. Paraku nii see pole – toit ei aita tegelikult muresid lahendada, vaid korraks, kuni suu liigub, pakub meile mingit tegevust. Isegi, kui see viib hetkeks probleemidelt mõtted mujale, on hiljem enamasti kahetsus, et sai nii palju söödud ilma, et tegelikult söömiseks vajadust oli.
Samuti ei ole toit preemia ega karistus, kuid ikka tuleb ette seda, kui inimesel on edukas töönädal seljataga ja ta tähistab seda reede õhtul suurema söömaajaga. Või hoopiski jätab karistusena toidukorra ära, kui trennis jäi käimata või eelmisel päeval sai sünnipäevapeol rohkem söödud.
Igaüks peaks jälgima oma käitumismustreid ning analüüsima, kas tuleb ette toiduga lohutamist, premeerimist või karistamist. Kui seda esineb, siis tasub tähele panna, milliseid emotsioone püütakse toiduga summutada ning proovida leida söömise asemele asendustegevus. Selleks võib olla jalutuskäik, joonistamine, käsitöö, vannis käimine, näomaski tegemine, raamatu lugemine või muu meelepärane tegevus. Sest paraku on sageli nii, et kui toitu kasutatakse emotsiooni summutamiseks, see hoopis võimendub hiljem ja lisaks võib kaasneda ka halb enesetunne ülesöömisest.
Toidu söömine pole patt
Lisaks eelnevalt väljatoodule on murekoht ka see, et paljud sildistavad toitu heaks ja halvaks, jagavad tervislikuks ja ebatervislikuks. Mis on aga tegelikult tervislik toitumine? See on tasakaalus ja mitmekesine toitumine, mille puhul oluline märksõna on „mõõdukus“. Nagu öeldakse, on keelatud vili magus, seega mingit toitu halvaks ja ebatervislikuks pidades, endale midagi keelates, hoopis suureneb huvi selle vastu.
Samuti kasutatakse väljendeid „patutoit“ ja „patustamine“. Patt on varastamine, kuid toidu söömine seda kindlasti pole! Oluline on lihtsalt teada, et ühed toidud pakuvad meile tervise seisukohast rohkem väärtust kui teised. Ja eesmärk peakski olema süüa enamjaolt neid toite, millest meie organism kõik vajaliku saab ja vahel soovi korral neid toite, millel pole sellist väärtust, kuid mis pakuvad näiteks maitseelamusi. Eks loomulikult tuleb toiduvalikul lähtuda ka oma eesmärkidest ja tervislikust seisundist, kuid siiski ei pea söömine tekitama tunnet, et oleksime midagi valesti teinud.
Tervislik toitumine ei tohiks olla kinnisidee
Kui on soov tervislikult toituda ja sealjuures on eesmärgiks ka kaalu langetamine, lihtsustab seda planeerimine ja toidu ette valmistamine. Seega on täiesti normaalne, kui mõeldakse läbi ja tehakse ette nädala menüü ning valmistatakse korraga mitu toidukorda, et järgnevatel päevadel aega kokku hoida. Selline tegevus nõuab loomulikult läbimõtlemist, kuid ohukohaks on see, kui inimese peas ainult toiduga seotud mõtted keerlevadki. „Mida süüa ja mida mitte süüa? Mis kell süüa? Kas seda võiks süüa? Mida ma siis sööks? Seda ei tohi süüa. Tahaks seda süüa. Kui ma välja lähen, siis ma ei tea mida süüa.“ - kui vaid sellised mõtted ringlevad peas ja uuest toidukorrast hakatakse mõtlema enne, kui käesolev on lõpetatud, siis pole asjad päris nii nagu olema peaksid.
Toit ei tohi saada kinnisideeks, see ei tohiks halvata meie muid mõtteid. Elu ei keerle vaid toidu ümber ja seda isegi siis mitte, kui eesmärgiks on kaalu langetamine. Kui sul on sellega mure, siis analüüsi, miks oled sellises olukorras ja mida saaksid teha, et seda muuta. Lõdvestuda ja pea mõtetest tühjaks saada aitab kastihingamine: hinga 4 sekundit sisse, hoia 4 sekundit hinge kinni, hinga 4 sekundit välja, hoia jälle 4 sekundit hinge kinni ja siis otsast peale.
Kokkuvõtteks
Seega mõtle läbi, milline on sinu suhe toiduga. Kas sinu puhul on probleemiks mõni eelnevalt väljatoodud punkt? Kui praegune suhe toiduga pole hea, tuleks vaeva näha, et seda paremaks muuta. Muuhulgas on see oluline ka kaalu langetamise seisukohast, sest muidu saab see lihtsalt takistuseks ega lase jõuda soovitud eesmärkideni.
Jäta meelde:
- Toit ei ole meie vaenlane!
- Tuleb tõsta teadlikkust, et teha poes paremaid valikuid.
- Ära jaga toitu heaks ja halvaks, tervislikuks ja ebatervislikuks!
- Unusta ära sõnad „patutoit“ ja „toiduga patustamine“~
- Ära keela endale põhjendamatult mitte mingeid toite!
- Ära sunni end sööma seda, mis sulle absoluutselt ei meeldi!
- Ära lohuta end toiduga!
- Ära premeeri end toiduga!
- Ära karista end toiduga!
- Ära mõtle ainult toidust!
Anna kommentaarides teada, kas mõni väljatoodud punktidest valmistab sulle ka muret? Milline on sinu suhe toiduga?
