Emotsionaalne söömine – tänapäeva toitumisharjumuste needus

Emotsionaalne söömine on tänasel päeval teema, mis igal pool laialt kõlab ning paraku on see probleem, millega paljud silmitsi seisavad. Kindlasti on just see ka üks põhjusi, miks nii palju inimesi maailmas ülekaalu ja rasvumisega maadlema peavad. See on justkui tänapäeva söömisharjumuste needus, millest ei suudeta vabaneda. Ka mulle endale on see teema isiklikult tuttav ning tean väga hästi, mida tähendab toita toiduga mitte oma keha, vaid emotsioone. Kuid kust see kõik siis tuleb ja miks on emotsionaalne söömine nii sage probleem? Kuidas aru saada, kas tegemist on emotsionaalse söömisega? Ja kõige olulisem küsimus: kuidas sellest vabaneda?

Põhjused ulatuvad lapsepõlve

Palju seostatakse emotsionaalse söömise väljakujunemist meie lapsepõlvega ning selle taga on vanemate poolt loodud suhe lapse ja toidu vahel. Väga levinud on see, et lapsi toiduga premeeritakse või karistatakse ning sageli tuleb see kõik nagu iseenesest, automaatselt. Kui on hästi käitutud või tuba ära koristatud, võib laps preemiaks kommi saada ja kui pole sõna kuulatud või soolast toitu ära söödud, siis magustoitu ei anta. Samuti kasutatakse toitu lohutusena. Näiteks, kui laps on kurb või saab haiget, siis pakutakse talle midagi söödavat. Sellised tegevused ja käitumismustrid paraku ei tee aga muud, kui kinnistavad toidu seostamist emotsioonidega ning selle probleemi esinemist täiskasvanueas. Ning sellest, mis juba maast madalast meile sisse juurutatud, polegi lihtne vabaneda.

Seetõttu on üsna tavaline, et pärast pingelist tööpäeva minnakse koju ja premeeritakse end karbi jäätisega, samuti püütakse kurbade või negatiivsete mõtete korral leida toidust lohutust. On meil ju isegi olemas eraldi termin „lohutustoit“. Ning see paraku ei tähista kunagi köögivilja- või puuviljavaagnat, vaid üldiselt ikkagi midagi rasvast või magusat.

Põhjus, miks me oma emotsioone söögiga toidame seisneb eelkõige selles, et toit on midagi sellist, mille üle meil on kontroll. See on enamikele inimestele alati kättesaadav ja seda ongi lihtne kontrollida. Ja tõesti, toit ei mõista meid ju kunagi hukka ja on alati valmis lohutama. Kuid kas see meile ka tegelikult head teeb?

Süütunne

Vaeveldes emotsionaalse söömise küüsis ning oma tundeid ja emotsioone toiduga vaigistades ei lahenda me kunagi probleemi. Tavaliselt juhtub hoopis vastupidine – probleemid ja mured süvenevad veelgi ja lisaks saadab meid süütunne, mis tavaliselt saabub siis, kui oleme külmiku kodus tühjaks söönud. Seetõttu on väga oluline tegeleda tegelike põhjustega, mis meid sööma sunnivad. Selleks on vaja jälgida iseennast ja oma käitumist ning seda, millised emotsioonid ja mis situatsioonis meid sööma kannustavad. Seejärel tuleb nende emotsioonidega tegeleda, mitte neid toiduga vaigistada.

Füüsiline nälg versus emotsionaalne nälg

Kõigepealt, kui saabub näljatunne, on oluline osata vahet teha, kas vaevab tõesti emotsionaalne söömine või on tegemist päriselt füüsilise näljaga. Need on tegelikult omavahel üsna kergesti eristatavad, kui neid teadlikult analüüsima õpime. Füüsiline nälg hiilib tavaliselt ligi järk-järgult ja hakkad mingist hetkest vaikselt tundma, et kõht läheb tühjaks. Emotsionaalne nälg saabub aga järsku – süüa tahaks nüüd ja kohe. Emotsionaalse nälja puhul soovitakse tavaliselt just mingit kindlat toitu ning üldiselt on see rasva- ja suhkrurikas, füüsilise nälja puhul nii ei ole ja mõtted on selle ümber, et tahaks lihtsalt midagi süüa, et kõhtu täita. Emotsionaalset nälga iseloomustab erinevalt füüsilisest näljast ka see, et süüakse kiiresti ning sageli ka palju ja hiljem järgneb sellele süütunne.

Mida siis teha, kui saabub nälg? Alljärgnevalt toon välja mõned nipid ja tegevused, mis olen kokku kogunud erinevatelt koolitustelt, kursustelt, artiklitest ning mida ise olen katsetanud ja mis võiksid ka Sulle abiks olla emotsionaalse söömise seljatamisel.

Kui tuleb näljatunne või mõte, et tahaksid midagi süüa, siis võta korraks aeg maha ning vala endale klaasike vett või tee tass teed. Joo seda rahulikult ning korrasta oma mõtted. Küsi endalt, kas Su keha tõesti vajab praegu seda toitu või vajad Sa emotsiooni, mida selle toidu söömisest saad. Ole vastates enda vastu aus.

Üks levinud ja lihtne meetod, kuidas emotsionaalsel ja füüsilisel näljal vahet teha, on nn brokoli test. Kui tuleb mõttesse midagi suhu pista, küsi endalt, kas sööksid praegu toorest brokolit. Kui jah, siis on Sul tõesti füüsiline nälg ja Sa peaksidki sööma. Kui ei, siis on tegemist emotsionaalse söömisega ning tegelikult Su keha ei vaja hetkel toitu.

Häälepaelte lõdvestamine ja visualiseerimine

Üheks võimaluseks, kuidas söömise mõtetest vabaneda, kui tegelikult füüsilist nälga ei ole, on häälepaelte lõdvestamine. See võib esmapilgul tunduda kummaline, kuid soovitan seda meetodit proovida. Selleks lihtsalt istu ja pane silmad kinni. Seejärel otsi mõtetes üles oma häälepaelad ja kujutle, kus need Sul asuvad. Püüa need lõdvestada mõneks ajaks – mõtle sellele. Sellise tegevusega Sa suunad oma mõtted kõik häälepaeltele ja pea läheb tühjaks. See on tegelikult hea moodus ükskõik mis mõtetest pea korraks tühjaks saada ja aeg maha võtta. Kui sellega lõpetad, võivadki emotsionaalse söömise mõtted olla Sind juba maha jätnud.

Järgmine asi, mida soovitan proovida, on visualiseerimine. See on hea viis vaadata tulevikku ja mõelda sellele, kuidas end tunned, kui oled emotsionaalse söömise tungiga kaasa läinud ning terve õhtu külmkapi ust kulutanud. Kujutle endale, kuidas Sa siis end pärast tunned ja kas see tunne meeldiks Sulle. Kuna tavaliselt järgneb emotsionaalse söömise hoole süütunne, siis seda me ei soovi ja seda me tunda ei taha. Seega võib olla visualiseerimisest abi selle tunde ärahoidmiseks ning vältimiseks.

Emotsioonide kirjutamine ja asendustegevused

Eelnimetatud meetodid võivad meile olla abiks tegevuse pidurdamisel, kuid mida teha siis emotsioonidega, mis meid sööma sunnivad? Kuhu need panna? Üks soovitus oleks emotsioonid endast välja kirjutada. Kui tunned, et tahaksid taas toidu järele haarata, kuigi füüsilist nälga pole, võta paber ja pliiats ja hakka kirjutama. Kirjuta endast kõik välja. Kirjuta, kuidas Sul läheb ja kuidas ennast tunned. Emotsioonide paberile panemine võib mõjuda väga vabastavalt ja pärast seda ei pruugi Sul söömise mõtteid enam sugugi peas olla.

Teine soovitus oleks toita oma emotsioone teiste tegevustega ehk siis leida söömisele asendus. Tee midagi, mis Sind ka pärast hästi tundma paneb. Näiteks mine vanni, tee näomaske, mine jalutama, loe raamatut, kuula muusikat, tantsi, mediteeri, tegele käsitööga – mis iganes Sulle sobib ja meeldib ja mis Sind end hästi tundma paneb.

Ära süüdista ennast, kui see ikkagi juhtub

Kindlasti on oluline ka see, et kui vahel ikkagi saab emotsionaalne söömine võitu ja seda ei õnnestu vältida, siis Sa ei nukrutseks ega tunneks end pärast süüdi. See ongi keeruline ja sellest ei saa alati võitu üleöö. Kui ikkagi tuleb ette emotsionaalset söömist, siis püüa meeles pidada, et sööksid rahulikult. Emotsionaalse söömise puhul on tavaline, et toitu kugistatakse kiirelt alla, kuid proovi süüa teadlikult rahulikus tempos - võtad mõned ampsud ja pead vahet. Selliselt tegutsedes jõuab mingi hetk ajju signaal, et Sa ei tahagi rohkem süüa. Ja siis Sa suudad lõpetada.

Tihti juhtub seda, et oleme enda vastu liiga karmid. Kui avastad end mingil hetkel taaskord oma emotsioone küpsistega toitmas, siis on juba pärast esimest küpsist tunne, et oled täielik läbikukkuja. Ning järgmine mõte on see, et kui juba üks küpsis on söödud, siis on kogu asi metsas ja las ta siis minna. Kuid see on vale ja nii ei tohiks mõelda. Ei tohi mingil juhul lasta süütundel võidutseda, vaid tuleb endale andeks anda ja siinkohal võib taaskord abi olla visualiseerimisest. Tasub mõelda, kas järgmisel päeval olen ma rõõmus, kui süütundest kogu küpsisekarbi ära söön või olen endaga rahul, kui suudan piirduda ühe küpsisega ja siis lõpetada.

Mis aitab emotsionaalset söömist vältida?

Selleks, et üldse emotsionaalset söömist võimalikult palju vältida, tuleb mõelda enda heaolule ja sellega tegeleda. Kõik algab meie põhivajadustest. Jälgi, et magaksid piisavalt ja oleksid puhanud, sööksid regulaarselt ja tarbiksid vajalikus koguses vett. Tegele millegagi, mis annab Sulle hea tunde ja loob positiivseid emotsioone – tee trenni, jaluta, vaata filme, käi ilusalongis, saa sõpradega kokku, loe raamatut. Ja mis kõige olulisem – ole enda vastu hea. Igal õhtul, kui magama lähed, ütle endale kolm asja, mille puhul sel päeval endaga rahul oled või mis Sulle enda juures meeldivad. Just nii - igal õhtul. Ja sellist olukorda ei saa olla, et ei leia endas neid asju. Pead leidma, sest need on kindlasti olemas. Ja kui teed seda õhtuti järjepidevalt piisavalt kaua, saad aru, kui imeline Sa oled! Ja nii loodki positiivseid emotsioone, mis süüa ei küsi.