Lõpetasin sel aastal õpingud Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis tervisekaitse spetsialisti erialal. Minu lõputöö teemaks oli „Kaalulangetamise eesmärgil erinevate toitumisprogrammide/-kavade kasutamine Eesti elanike seas“ ning minu juhendajateks olid Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppejõud Ester Jaansoo ja Tervise Arengu Instituudi ekspert/teadur Tagli Pitsi.
Uuringute kohaselt on Eestis pooled täiskasvanud ülekaalulised ning statistikast näeme, et ülekaalulisusega tihedalt seotud südame-veresoonkonnahaigused on peamiseks surma põhjuseks juba aastaid. See kõik avaldab suurt koormust kogu tervishoiusüsteemile, mistõttu on väga oluline leida efektiivsed lahendused probleemiga võitlemisel. Turul on palju erinevaid kaalulangetusele suunatud toitumisprogramme/-kavasid ning selliste teenusepakkujate arvukus on viimastel aastatel tuntavalt tõusnud. Ka vastava väljaõppe saanud toitumisnõustajate arv kasvab järjest, kuid arvan, et nende teenuste hind jääb siiski paljudele inimestele liialt kalliks. Ning isegi, kui küsimus ei oleks rahas, ei jaguks meil ikkagi, võttes arvesse ülekaaluliste inimeste arvu, nendega individuaalseks tegelemiseks ei inim- ega ajaressurssi. Seega on küsimus, kas toitumisprogrammid/-kavad võiksid aga olla need otsitavad efektiivsed lahendused? Järgnevalt jagan kokkuvõtvalt läbiviidud uurimistöö tulemusi.
Uuringu eesmärk ja ülesanded
Uuringu eesmärk oli selgitada kaalulangetuse eesmärgil erinevate toitumisprogrammide/-kavade kasutamine Eesti elanike seas. Eesmärgist tulenevalt oli seatud ülesanneteks:
- selgitada Eesti elanike ajendid kaalulangetamise eesmärgil toitumisprogrammide/-kavade kasutamiseks
- selgitada soovitud tulemuste saavutamise määr
- selgitada saavutatud tulemuste hoidmise määr
- selgitada raskused toitumisprogrammide/-kavade kasutamisel ning kasutamisest loobumise peamised põhjused
- võrrelda toitumisprogrammide/-kavade kasutamise tulemuslikkust treeningutega tegelevate ja treeningutega mitte tegelevate inimeste vahel
Uuringu läbiviimine
Uuringu valimi moodustasid täiskasvanud Eesti elanikud, kes olid kasutanud kaalulangetamise eesmärgil mõnda toitumisprogrammi/-kava vähemalt kaks nädalat järjest. Uuring viidi läbi kasutades ankeetküsimustikku Connect.ee keskkonnas ning seda levitati sotsiaalmeedia kanalite kaudu ning e-posti teel. Küsimustik oli avatud vastamiseks 04.02-12.03.2023. Uuring sai kooskõlastuse ka Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komiteelt. Uuringu tulemuste analüüsimisel peeti statistiliselt oluliseks seoseks, kui p<0,05.
Tulemused: taustaandmed
Uuringus osales 765 inimest, kellest 98,6% olid naised. Ankeedile vastanuid leidus igast maakonnast. Keskmine uuringus osaleja vanus oli 39,1 aastat ning enim oli uuringus kõrgharidusega inimesi (42,4%). Vanemad uuringus osalejad olid saavutanud rohkem soovitud tulemusi kui nooremad (p=0,004). Tähelepanuväärne oli see, et kaalulangetust mõne toitumisprogrammi/-kava abil oli alustanud 6 või enam korda ligi veerand uuringus osalejatest – 23,7%. Ning ühe ja sama toitumisprogrammi/-kava kasutamist oli alustanud enam kui üks kord lausa 81,4% uuringus osalejatest.
Kõige enam kasutati Eesti toitumisprogrammidest/-kavadest Fitlap toitumiskava (85,5% uuringus osalejatest oli kasutanud), Erik Orgu toitumiskava (40,8%) ja KR Fitness toitumiskava (25,9%). Välismaisetest toitumisprogrammidest/-kavadest oli enim kasutatud My Fitness Pal’i (6,3% uuringus osalejatest oli kasutanud), Stockholm Diet’it (5,2%) ja Weight Watchers’it (2,1%).
Tulemused: ajendid ja kaasnevad muutused
Kõige enam ajendas inimesi toitumisprogramme/-kavasid kasutama välimuse muutmine, enesetunde parandamine ja tervise parandamine isiklikust soovist. Nende seas, keda ajendas kehakoostise muutus, oli tulemuste saavutajaid rohkem kui mitte saavutajaid (p=0,041). Samas nende seas, keda ajendas tervise parandamine tervishoiutöötaja soovitusel (p=0,031), ülekaalust tingitud terviseprobleemide ärahoidmine (p=0,001) või sotsiaalne surve (p=0,008), oli neid rohkem, kes tulemust ei saavutanud kui neid, kes saavutasid. Seega saab järeldada, et kui ajend ei tule nii öelda inimese enda seest ja ei ole talle tegelikult oluline, siis enamasti soovitud tulemuseni ei jõuta. Ajend kaalulangetuseks peab olema inimesele endale tähtis, soov peab tulema tema enda seest ja olema talle oluline selleks, et soovitud eesmärgini jõutaks.
Toitumisprogrammide/-kavade kasutamisega kaasnevate muutustena toodi uuringus enim välja enesekindluse tõus (65,9% uuringus osalejatest), positiivsete emotsioonide tekkimine (61,4%) ja energiataseme tõus (57,9%).
Tulemused: soovitud tulemuste saavutamine ja hoidmine
Uuringus osalenutest 44,3% (n=339) oli saavutanud mõne toitumisprogrammi/-kava kasutamisel soovitud tulemuse. Samas 33,9% (n=259) ei olnud saavutanud oma soovitud tulemust. Uuringus osalenutest 21,8% (n=167) oli uuringu läbiviimise hetkel liikumas oma soovitud eesmärkide suunas. Soovitud tulemuste saavutamiseks kulus enamikul uuringus osalejatest kuni aasta, vaid 8,3%-l kulus selleks enam kui aasta. Soovitud tulemuste saavutajad hindasid 10-palli skaalal, kui vaevanõudev oli toitumisprogrammi/-kava kasutamine soovitud tulemuse saavutamiseks ning keskmiseks skooriks kujunes 5,37.
Saavutatud tulemust hoidis (+/-2 kg) vaid 33,6% (n=114). Paraku selgus uuringust, et tulemuse mitte hoidjatest veerandil ehk 24,9%-l oli tulnud tagasi enam kui 100% kaotatud kilodest. See tähendab, et nad kaalusid rohkem, kui kaalulangetuse alguses.
Tulemused: raskused kasutamisel ja loobumise põhjused
Uuringus osalejad pidasid toitumisprogrammide/-kavade kasutamise juures kõige keerulisemaks pidevat planeerimist (40,3%), toidukoguste jälgimist/kaalumist (35,2%) ja teadmist, et peab ennast piirama (27,5%). Toitumisprogrammide/-kavade kasutamise juures tunti kõige enam puudust toetusest/motiveerimisest (32%), võimalusest ise toiduaineid menüüsse lisada (23,1%) ja maitse-eelistuste arvestamisest menüü koostamisel (16,5%).
Toitumisprogrammide/-kavade kasutamisest loobumise põhjustena toodi välja kõige enam motivatsiooni kadumist/tahtejõu puudumist (21,6%) ning toidukoguste jälgimisest/kaalumisest tüdinemist (19%). Pooled tulemuse mitte saavutajad loobusid toitumisprogrammi/-kava kasutamisest juba esimese kolme kuu jooksul.
Tulemused: tulemuslikkuse seos treeningutega
Pool tulemuse saavutajatest (56,3%) ja pool tulemuse mitte saavutajatest (54,1%) tegeles treeningutega. Mõlemas grupis umbes pooled (47,6% ja 54,2%) tegelesid treeningutega juba enne toitumisprogrammi/-kava kasutamist. Treeningutega tegelemise ja toitumisprogrammi/-kava kasutamise tulemuslikkuse vahel uuringus seost ei leitud (p=0,577).
Kokkuvõtteks
Toitumisprogrammid/-kavad võivad olla heaks abivahendiks kaalu langetamisel, sest need on laialdaselt kättesaadavad, taskukohasemad (võrreldes näost-näkku toitumisnõustamisega) ja mugavad kasutada (veebipõhised). Lisaks toob toitumisprogrammide/-kavade kasutamine kaasa mitmeid positiivseid muutusi, eesotsas enesekindluse tõus. Murekohaks on aga motivatsiooni kadumine/tahtejõu puudumine ja seetõttu kasutamisest loobumine. Samuti on oluliseks probleemiks saavutatud tulemuste mitte hoidmine. Seega toitumisprogrammide/-kavade arengu seisukohast oleks oluline välja selgitada motivatsiooni hoidmise ja tahtejõu kasvatamise võimalused ning see, milliseid strateegiaid ja tegevusi peaks hõlmama tulemuste säilitamise faas.
Täispika lõputööga saad tutvuda siin.
Kasutatud allikad: Tamme, I., Jaansoo, E., Pitsi, T. (2023). Kaalulangetuse eesmärgil erinevate toitumisprogrammide ja kavade kasutamine Eesti elanike seas.
