Tere jälle üle pika aja. No olen mina ikka olnud laisk kirjutama, see oli ikka väga ammu kui sai viimane kirjutis tehtud.

On küll juba oktoober, aga minu elutempo on olnud parajalt kiire, et pole õhtuti enam olnud mahtigi arvuti taha istuda. Tulen koju, veidike söön ja no vahel olen kell 22 juba voodis.

Mõtlesin siis siin ka jagada oma elus toimunud suurtest muudatustest.

Tegelikult sai kõik alguse juba augustis, kus jätsin oma kontoriroti ameti Toyota esinduses ja astusin vahvasse Sõbralt Sõbrale meeskonda. Oi ma olen selle valiku üle üliõnnelik. Aastaid vaoshoitud klienditeenindaja sai puurist jälle välja lastud.

20 augustil avasime Eesti suurima Sõbralt Sõbrale kaupluse Rakveres, oi meil on seal äge. Suurepärane meeskond ja vahvad kliendid.

Uus töökoht on ka supper trenni asendaja, sest sinna mul küll enam pole mahti minna, töid-tegemisi palju ja koju jõuan vahel hilja õhtul. aga päevas 20 000 sammu tuleb suht kergelt. Kassas olemise päevadel küll mitte nii palju, aga 10 000 kõnnin igal päeval täis.

1 september oli meie peres suurpäev,meie kaksikutest said koolilapsed ja jälle oleme abikaasaga esimese klassi lapsed, põnev on, koos lastega aabitsat lugeda, mõelda kuidas küll aeg on edasi läinud ja vaadata kuidas väikesed lapsed iga päevaga suuremateks saavad.

17 september sai siis minu perekonna nimi Kaljuneem vahetatud nime Tiiter vastu, 9 aastat 9 kuud ja 9 päeva kestnud kooselu sai siis ametlikult lõpetatud ja jooksma hakkasid abieluaastad, kuud ja päevad. Esimene kuu on juba täitunud ja see tähistatudki meie pulmas pruudipärja saanud paariga.

Paljud tuttavad arvavad nüüd et mis sa enam jälgid, pidu ju peetud, aga ma ei saa kohe kuidagi nii et söön kõike. Peale pulmi oli vist nii suur pinge langus või ei tea mis, aga sõin ja sõin ja sõin endale 5 päevaga 2 kilo kaalust kolinal juurde. Õnneks tuli südametunnistus ja koputas õigel hetkel, 59 sai jälle ruttu 57 ja see 2 kilo läks nädalaga nagu naksti.

Kas ma just see kõige korralikum ja tublim olen, aga annan endast parima, et 58 ei tuleks kunagi mu kaalule enam ette.

Pildike ka tüdrukuteõhtust, kus imelised sõbrannad kinkisid mulle kleidi, kuna enamus riideid kapis jäänud ikka väga suureks.

ja siin imeline pruut oma imeliste tütardega