Niisiis. Teine päev seljataga. 

Otsustasin, et püüan iga õhtu ikka midagi kirja panna. Ehk distsiplineeritib see mind rohkem seda kava järgima.

Need kaks  päeva on olnud selles mõttes lihtsad. Mul pole olnud mingit muud tegevust kui kodus olemine. Nii olen rahulikult saanud söögi tegemisega tegeleda. Homme aga.. homme on kool, kui nii saab öelda. Kuna teen koolis  praktikat ja olen juba seda palju teinud, siis see tundub see justkui töö. Hommikul kella 10st kuni õhtu 19ni. 

Muidu tuleks raske päev söögi tegemise koha pealt, aga... Nende kahe päeva jooksul olen vastavalt kavale teinud kogu perele süüa. Endale kaalun söögi ära ja teised söövad  ise nii palju kui soovivad. Neile koguseid mõõtma ei hakka. Nad ei jaksa niipalju korraga ära süüa kui on nõutud. Kahel korral on sööki täpselt niipalju järgi jäänud et ma saan veel ühe kogusekorra kätte. Nii et homme lõuna ja õhtu on olemas. 

Täna käisin tegin ühe väikese jooksu ka. Mõtlesin, et proovin  selle sama intervall treeningu teha, aga reaalse jooksuga. Loomulikult sai aga 5 minuti möödudes aku otsa mul endal. Seega jooksin umbes neid intervalle. Koju jõudes siis nägin et joostud sai veidi üle 15 minuti. Kuna aktiivsuskella rihma hoidja on katki ei julgend ka seda peale panna, muidu kipub ära tulema.

Jooksmas olen käinud juba mõnda aega tegelikult... vahedega... Selle paari kuu jooksul mil seda teinud olen, on kõige pikem vahemaa olnud 8 km. Eesmärgiks on sügisjooksul 10 km ära joosta. Kuigi jooksmas juba mõnda aega olen käinud, pole see mu kaalu ikkagi väga liikuma pannud... seetõttu võtsingi uuesti toitumise ette.

Jooksmisega olen sõbraks saanud  peale teise lapse sündi. Kuid see sõprus käib ka suht hooti ja nii kuidas aega. Praegu kui viimase lapsega hoolduapuhkusel veel olen, on mul võimalus jälle sellega rohkem tegelda. Aga oktoobrist tagasi tööle.

Tegemist tööga, mis nõuab pikki tunde ning kui olen tööse väga süvenenud on mul raske  sellest psühholoogiliselt välja astuda. Nii tihtipeale jäid tööjuures söögikorrad vahele ja trennigi ei jõudnud. Viimasele aitaks ilmselt kaasa kui leiaks hea trenni kaaslase, kellega saaksime üksteist  motiveerida ja mingil määral ka distiplineerida trenni tegema. Teisel antud lubadust, et lähme teeme trenni, on ju palju raskem murda  kui endale antud lubadust.

Täna sai igatahes jooks tehtud. Vaatame kuidas siis homme jaksu on.